neljapäev, aprill 14, 2011

Kui sind rünnatakse

Eile soovitatud blogileheküljelt leiab ka kogumikplaadi nimega Free To Fight!(Self Defense For Women & Girls). Tegemist on siis kogumikuga, mis pühendatud naistevastasele vägivallale ning mis lisaks muusikale sisaldab ka mitmeid juhtnööre, kuidas ühel naisel või tüdrukul on võimalik ründamist vältida ja ründajale vastu astuda. Muusikalise küle pealt on kogumik üsna kõikuva kvaliteediga, kuid minu tähelepanu tõmbasid just nimetatud vahetekstid. Ausalt öeldes ei ole ma midagi nii mõistlikku mujalt kuulnudki. Ma ei tea, kui palju on meil juhtumeid, kus tänaval kõndivat suvalist naisterahvast mõnitatakse või teda suisa füüsiliselt rünnatakse, minu teadmiste kohaselt toimub enamik naistevastasest vägivallast siiski koduseinte vahel (karme fakte selle kohta leiab ka plaadilt), kuid ega ilmselt päris olemata sellised olukorrad pole. Meil piirdutakse küll enamasti vaid vilistamisega, mida mõned ehk isegi meelituseks peavad (ma ise ka ei ütle, et selle eest just kiviga viskama peaks aga pigem on vilistamine siiski alandav kui ülendav).
Igatahes räägitakse neis vahetekstides sellest, kuidas mitte ohvriks sattuda ja seda just selle nurga pealt, et me saame ise palju ära teha selleks, et meid rahule jäetaks. Kibe tõde on see, et rünnatakse neid, kes ohvriks sobivad (a la koer ka ründab kui näitad talle, et kardad) ehk siis on arad, vagurad ega hakka vastu. Ma ei tea kui palju sellest kodudes lastele räägitakse aga tegelikult on tõesti igasuguse tülitamise vältimiseks hea välja näha enesekindel, rääkida jõulise häälega, vajadusel abi paluda või karjuda. Ilmselt on kõik kuulnud inimestest, kes ohuolukordades lähevad krampi ega suuda iitsatadagi - see teeb kurjategija olukorra vaid lihtsamaks. Õpetlik on ka lugu tüdrukust, kes julges teda mõnitanud meestekambale julgelt vastu hakata ja suutis panna nad olukorda analüüsima - mõtlema, kuidas nad ise end antud olukorras tunneksid kui mõnitatav oleks neile lähedane naisterahvas. Ka pantvangidraamade puhul on üheks õpetuseks panna kurjategija nägema endas isiksust - suvalisele inimesele on lihtsam kannatusi põhjustada kui kellelegi, kes meile oma isiku avanud on.
Enda elus on mul õnnekombel vaid üks, esmapilgul ohtlik seik olnud. Mingi vaistu toel õnnestus mul tol hetkel instinktiivselt neid õpetussõnu järgida. Ma ei tea, kas neist ka abi oli, sest ma ei tea siiani mind enda arvates ohustanud isiku motiive, võib-olla tal ei olnudki miskit halba plaanis aga juhtum ise oli selline:
kõndisin öösel kodu poole mööda pikka sirget tänavat, tänav oli mõlemast otsast tühi ja koduni veel umbes 10 minuti tee. Mingil hetkel märkasin, et minust tagapool on tänaval keegi noormees, ta lähenes kiirel sammul. Üsna minu lähedal hakkas noormees jooksma, jooksis minust mööda, aeglustas siis sammu ning jäi päris minu taha kõndima. Minu jaoks oli see üsna ärevusttekitav käitumine ja kui ma närvi lähen, siis hakkan tavaliselt lobisema. No näiteks enne esinemisi võib mind kohata eufooriliselt vatramas. Et oma ebamugavustunnet leevendada ütlesin noormehele selgelt, et vabandust aga mulle ei meeldi, et te mu selja taga niimoodi kõnnite, kui te ka sinnapoole teel olete, siis lähme parem koos ja kõndige mu kõrval. Ta oli nõus. Hakkasin siis edasi vahutama - kust sa tuled, kuhu lähed, mina kahjuks kohe varsti jõuangi koju. Poiss oli üsna kidakeelne, vastas vist, et läheb sõbra juurde. Niimoodi vestlust üleval hoides jõudsin õnneks üsna ruttu koju. Mõtlesin, et ilmselt oli tegemist algaja kotivargaga, keda mu entusiasm ehk kohutas. Võib-olla kahtlustasin poissi muidugi ilmaasjata aga tavaliselt öeldakse, et oma vaistu tasub kuulata. Kuskilt kuulsin, et sageli seletavad rünnatud hiljem, et mõtlesid küll, et peaks üle tee minema või mitte selle tüübiga kahekesi jääma aga hurjutasid ennast mõttes tolerantsuse puudumise pärast ning sattusid nii rünnaku ohvriks.

4 kommentaari:

  1. Kuna olen nii Eestis kui mujal Euroopas üksi hääletanud, on kergelt ebameeldivaid situatsioone küll, millest ma olen konkreetselt ülbe näoga välja tulnud. No näiteks, et kui keegi hakkab ümber nurga rääkima, et mõtle, kui keegi midagi üritab, olen konkreetselt vastanud, et selle pärast ma nuga kaasas kannangi. Mingile tüübile, kes imelikku juttu ajas, ütlesin, et sms-in alati autosse istudes igaks juhuks autonumbri oma mehele (paljud nii teevadki ja minu kasuks rääkis see, et olin tõesti just sõnumi saatnud). Ühesõnaga vajadusel tuleb oks laiali ajada ja/või piisavalt enesekindel olla, aitab päris tihti. Kui ka peaks keegi ründama, on vastu hakates suurem tõenäosus pääseda, kui hüsteeriliselt nurgas kössitades.

    VastaKustuta
  2. Minu hääletamiskogemused on näidanud, et (mõnel puhul) aitab ka see, kui ümbernurgajutu nurgataguseid sirgelt ignoda: teen näo, et on täiesti sünnis vestlus ja siis on teisel keeruline seda ebasündsaks ajada, kui mina ikka sinisilmset naiivitari juttu ajan.

    Eriti hästi on see võte töötanud neis kohtades, kus ma keelt eriti hästi ei oska - lihtsalt hämmastav, kui palju ahistamisalgeid plokib ära süütu näoga peaaegu tõene ja rämeda aktsendiga "nie razumim" või vastav lause muus võõrkeeles. Peaaegu tõene sellepärast, et tegelikult ma saan aru küll, et tüüp ajab libedat juttu. Aga kuna verbaalsest sisust tõesti ei saa, siis on see ka piisavalt tõene vastus, et tüüp uskuma jääks.

    Neid, kes isegi ilma libejutu-sissejuhatuseta ahistama suudaks hakata, on ikka väga vähe.

    Apropoo selja taga käija-mööduja - üks vennike, kes täpselt niiviisi kulges, rebiski ükskord mu käekoti ära. "noormees" oleks tema kohta olnud küll palju pakutud, pigem laps, äärmisel juhul nooruk. Kõigepealt käis selja taga, siis küsis kella, jäi maha, siis hakkas järele jooksma, rüselesime ja ta tõmbas koti ära.

    See oli ammu, nüüd olen ennast iga kord, kui kõhedaks läheb, eriti keset teed/kõnniteed kõndima paigutanud, eriti laiali okstega, et näe, kui suur ja tugev ma olen.

    VastaKustuta
  3. Huvitav, minuga juhtus see lugu samuti aastaid tagasi ja eks too "noormees" olnud ka tollal minuvanune või isegi pigem noorem. Ja millegipärast tuleks nagu ka kellaküsimine tuttav ette...Juhtus see tollal Tartus Tammelinnas siis.

    VastaKustuta
  4. Mul oli Karlova raudteepoolsemas servas, nii et suht sama kant.

    VastaKustuta