neljapäev, september 20, 2018

Lapsevanemarõõmud

Niih, kohe kui sa lähed lastevanemate koosolekule, on sul midagi, mille kohta ennast välja elada. Ma käisin eile kolmel lastevanemate koosolekul, juhtus selline "tore" päev olema.

Esiteks - uus andmekaitseseadus. Me ei tee enam lastest pilte, isegi kui lapsevanema luba on olemas, me ei saa garanteerida, et mõni lapsevanem seda edasi ei jaga, pildil võib ju olla ka teisi lapsi. Huvitav, mis ametlikest klassi/rühmapiltidest saab, hakatakse nii tegema, et näed ainult enda lapse nägu, ülejäänud on musta kastiga kaetud? Sest seda pilti ju saab ka edasi jagada. Facebookis ju sageli jagatakse vanu klassipilte ja tõesti, on üksikuid huumorimeeleta inimesi, kes leiavad, et nende lapsepõlv oli nii kohutav, et sellest jäädvustusi olla ei tohiks. Teate ju seda pilti noorest pungihuvilisest Keit Pentusest, ma küll ei tea, kuidas tema selle foto levimisele reageerinud on, aga mõne jaoks oleks see vist tõeline oma näo kaotus ja blamaaž...Kahjuks me ei saa kõike reguleerida ja ära keelata selliste inimeste huvides. Küsi palju allkirju tahad, keela ja kustuta, kuskilt imbuvad sellised asjad ikka välja, sa ei saa elada täies kindluses, et nüüd lõpuks on saavutatud see, et sinu minevik on korralikult kalevi all ja keegi selles surkida ei saa. Aga selle soovi pärast peab kannatama enamik, kes lihtsalt oma lapse minevikust mälestusi sooviksid (ja äkki mõnest ta lasteaia/kooli sõbrast ka seal juures).

Teiseks - univormilembus. Ma saan aru, et teatud ametites peab olema vorm, et oleks aru saada - tegemist on selle ameti esindajaga - politseinik, sõjaväelane, meditsiinitöötaja. Ma mõistan, et sageli on poodides vajalik eristada personal klientidest, muidu võiks keegi suvaline leti taha istuda ja abi ei oskaks ka kelleltki küsida, aga ma ise ei tahaks sellises ametis töötada. Piirav kuidagi. Pealegi ainus kena univormi osa, mida ma kunagi näinud olen, oli see nõukaaegne suurte tüdrukute sini-puna-ruuduline seelik, mida ma endale iial ei saanud, sest minu sellesse suurusesse jõudmiseks oli vormiaeg möödas. Mul olid sinised viigipüksid ja sinine vest - täielik õuduste tipp. Ema kartis ilmselt põiepõletikku ja eks selle pihikuga oli pusimist ka...Igatahes tundub, et univorm teeb jõulist comebacki - pakun, et prestiižsete eliit- ja erakoolide eeskujul.

Millega selle vajalikkust siis põhjendatakse? Tekitab oma kooli tunde, ühtekuuluvustunde, kambavaimu jms. Hmmm...on see alati ikka positiivne? Äkki KKK valged kapuutsid tekitasid ka? Nali naljaks, aga meie-tunde vastandväärtuseks on alati ka see teiste-tunde tekkimine. Me oleme sellised, aga teie sellised. Pea kõigis düstoopiates on inimgruppidel univormid või mingid tunnusmärgid, mille alusel oma ära tunda ja teistest eristada. Mu meelest on see selline küsitava väärtusega pluss.
Kaob ära eristamine riietuse alusel - sellel on kallid riided, sellel odavad. Mu meelest on see pigem koduse kasvatuse teema, mitte riietes kinni. Ilmselgelt räägitakse sel juhul kodus, et näe, on olemas korralikud, kvaliteetsed poed, kust asju osta, neil on firmalogod peal ja siis on saast, kaltspoed, kust ostavad vaesed, lollid, hoolimatud inimesed.
Kaob ära see, et osa lapsi käib koolis ebasobivalt riides. Mis see sinu asi on, kuidas keegi riides käib? Puhtus on eraldi teema, aga see, et kellelgi on seljas normist eristuvad hilbud, ei peaks küll tema õppeedukust mõjutama. Muidu mõõdame jälle joonlauaga seelikuid nagu kunagi oli. Ah et tulevasel töökohal läheb raskeks, kui inimene ei oska "viisakalt" riides käia? Kõik inimesed tõepoolest ei tahagi seesuguste normidega ametites töötada, tänapäeval on hulgim ettevõtteid, kus sinu välimusest mingit numbrit ei tehta.
Naljakas on see, et Mini leidis kohe sellest teemast kuuldes, et öäkk. Mõni jälle räägib, kuidas lapsed on vaimustuses sellest, et saavad kõik ühtemoodi välja näha?! Äkki see on individuaalne teema, ongi olemas inimesed, kes tahavad massi sulanduda ja teised, kes soovivad eristuda?! Mina näiteks ei näe vormil mingeid positiivseid omadusi - peale selle, et saab visuaalselt erinevaid mustreid moodustada (eestlaste laulu-tantsupeo hullus?). Saab mustaks, pese kohe ära, ei saa võtta suvalist riideeset kapist asenduseks jms praktiline jama sinna juurde.

Kolmandaks - müstilised probleemid. Koolilastel on päeva lõpus nälg, sest söögivahetund on liiga vara (tegelikult selgus, et paljudel on nälja põhjuseks siiski see, et lõunat ei sööda kui see ei meeldi). Leidub aga selliseid klassikaaslasi, kellel on probleemi leevenduseks pool kotti komme ja krõpse täis. Nende laste vanematel tekkis aga probleem - teised lapsed, kurivaimud, manguvad seda head-paremat nende võsukeste käest! Õpetaja soovitas snäkid võileivaga asendada, mille peale üks lapsevanem ahastas; "Aga minu laps absoluutselt ei söö võileibu!" Eee...öööö... kelle mure see peaks olema? Ma arvan, et me kõik mugiks hea meelega ainult kooke, komme, krõpse, õlut, aga meile on kuidagi suudetud selgeks teha, et see pole väga mõistlik ja me suudame leppida ka kartuli-kastmega. Sama lapsevanem ahastas ka jõulude ajal kui plaaniti klassi kingitust heategevuse vormis, et tema laps tahab küll korralikku pakki saada. No tõesti probleem ju kui laps tahab, vanema kohus on ju kõik need soovid täita, mitte näiteks lapsele mõningaid maailma asju seletada...

Muud hullu ei olnudki, väga igavad koosolekud olid, ei tahetud kuhugi hoolekogusse värvata ega midagi.

5 kommentaari:

  1. Elva koolis on koolivormi asi lahendatud nii, et kõigil, kes soovivad, on võimalik koolivormi osi soetada kas osakaupa või komplektina. Lastel on soovitatav kanda vähemalt ühte detaili (särk, vest, polo, seelik vms), aga fakt on, et vähemalt vanemas kooliastmes ei näe peaaegu kedagi kooli värvides. Nooremas kooliastmes kantakse neid vist rohkem. No ja koolidirektor kannab koolivesti ja mõnikord õppealajuhatajal on ka midagi komplektist seljas. Ei ole näha tohutut vaimustust.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, mulle jäi ka mulje, et on mõned häälekad selle teema tõstatajad ning enamus vaikib, aga eeldatakse, et ju siis kõik ikka samal meelel. Kui tellimiseks läheb, siis on jälle mure, et miks nii vähe tellijaid ja kuna asi juba käima pandud, siis hakkame survestama, et tellimus ikka niisama tehtud ei oleks.
      Imelik, et kui see teema käima lükati meil, siis tegelikult ei küsitud rahva käest üldse, kuidas suhtumine on. Nüüd pandi lihtsalt fakti ette, et on tellitud ja hakake aga ostma.

      Kustuta
  2. Minu meelest on koolivorm nõme. Need, kes ilmtingimata tahavad iga päev samade riietega käia või mitte mõelda, mida selga panna, saavad seda ju ka ilma vormita teha - ostku kuhi ügesuguseid särke ja pükse ning kandku terviseks. Miks peab selleks aga teisi sundima, aru ma ei taipa.

    VastaKustuta
  3. Mhm! Mulle koolivorm meeldib - lapsevanemana! Elan Inglismaal ja siin on enamustel koolidel koolivormid. Hea lihtne. Valik on suur ja toesti ei vaadata kellel mis seljas on ja pole mingeid alaväärsus komplekse. Kuigi ise vene aljal ei olnud suur koolivormi pooldaja. Kodune kasvatus alati ei ole ainuke môjutaja. Mida vanemaks seda rohkem on "peer pressure" Ei saa aru, kus mu 13 aastase tiinekal selleine firmamärkide kummardamine tuleb, kindlasti mitte vanematelt!

    VastaKustuta
  4. Koolivormi nagu suuremat osa kunstlikke piiranguid pole kunagi pooldanud. Ainus hea moment on tõepoolest firmamärgihulluse piiramine. Samas sisulist abi pole, sest koolist väljas pannakse ikka popid riided selga. Inimese hindamine firmamärgi alusel annab pigem hinnangu hindajale, samas on teismelistele seda raske selgitada, loodetavasti kasvavad ise välja. Põhilised mõjutajad on koolieas sõbrad, ehkki kodu suudab maailmavaadet veidi suunata kui seda mitte liiga sunniviisiliselt teha.

    VastaKustuta