Neljapäev, veebruar 21, 2019

Saatust narrides ikka edasi

Mingisse ebaõnne ojja olen vist astunud. Just anti teada, et eelmainit koolijuhtumi arutamiseks kutsutakse kokku kõrgetasemeline koosolek ja seda täpselt samal ajal kui mu esmasündinu sünnipäev on planeeritud. Paar päeva tagasi broneerisime ära. Oh seda rõõmu! Midagi ümber mängida enam võimalik pole, koosolek nagu märgitud, on kõrgetasemeline ja sealsed osalejad kaaluvad minu esmasündinu iga kell üles ja sünnipäevaga on see lugu, et juhtumisi just sel päeval ta välja pressitud sai ning ok, mingi papp on ka ära makstud. Jääb üle loota, et need kaks asja ühilduvad kenasti - lapsed peole ja lapsevanemad oma peole koosolekule. Äkki ongi lisamotivatsioon end õhtul kodunt välja ajada, mitte ainult mingi võõra pägala sünnipäev, vaid ehk saab ise kah showd?
Mina, paraku, jään nüüd sellest naljast ilma. Ega vanainimesel pole hea ärrituda ka muidugi. Aga no nii tahaks, uudishimu tappis kassi.

Nüüd olen ju mina see, kes enda lapse õiguste eest seisma peaks ja õigus pidutseda on ometi peamine inimõigus?! Mida sa aga pidutsed, kui keegi ei tule? Samas ma olen nii lootusetult vähemuses, et jääb üle vaid loota. Õpetajale kirja muidugi saatsin, et äkki annaks kuhugi nihutada seda üritust, aga kahjuks ei saa, kokkulepped juba tehtud. (Jah, muidugi, mis klassijuhataja te olete, et ei tea mu lapse sünnipäeva peast?!) Korra mõtlesin teemat puudutava postituse ära peita, sest no äkki keegi satub lugema ega taha, et tema võsuke sellise keelekandja lapse sünnale läheks, aga kui tõenäoline see on? Vt kõik ebatõenäolised asjad, mis juba minuga juhtunud on...

Igatahes, et saatusega veelgi mängida, asusin töö juures külmkappi koristama. Ei, mitte lapiga, hoidku selle eest. Nimelt jäi L. esmaspäeval tõppe ja jõudis alles tänaseks otsusele, et enne järgmist esmaspäeva kontorisse ei tule ning avaldas mulle saladuse, mis iidsed toidud tal seal äraviskamist söömist ootavad. Vanematekodus oli ikka isa see metsasanitar, meie peres olen seda millegipärast mina. No näiteks käskis ta mul ära visata korralikud praepelmeenid, pakk küll kolm päeva tagasi avatud, aga no mida? Töökaaslane arvas ka, et andku ma minna. Andsin. Eilse kuupäevaga jogurt oli ka väga hea, aga siis avastasin ühest nurgast veel ühe Danone joogijogurti (ei, nad ei maksnud mulle selle mainimise eest, kuigi võiksid, lähtuvalt järgnevast informatsioonist) kuupäevaga 13.01. Nii riskialdis ma ka ei ole, võtsin jogurti ning läksin seda vetsu ära kallama, mine tea, mis haisupomm sealt välja lahvatab. Aga teate, välisel vaatlusel ei olnud ka sellel jogurtil mitte midagi häda. Nägi välja ja lõhnas nagu värske toode. Süümekaid tundes valasin potti ikkagi.

Nüüd ei ole muud, kui oodata.

12 kommentaari:

  1. Lapsel on kaks vanemat eks? Üks koosolekule, teine peole?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Lapse isa ei ole nõus sünnipäevale minema lapsevahiks. Ta on varem pidanud seda üksi tegema. Ja no ma saan tast täitsa aru.
      Ilmselt ma veenan ta ära mulle vähemalt seltsiks sinna tulema (ma ei saa ju üksi torti tarida! jms), aga siis ise jalga laskma ka ei hakka.

      Kustuta
    2. No siis vastupidi? Pole ju vahet, kes kus...

      Kustuta
    3. On küll, ma tahaks ikka ise sinna koosolekule minna :)

      Kustuta
  2. Ma olen sellise kuuvanuse tähtajaga jogurteid söönud küll, kui lõhn on normaalne ja esimese lusikatäie maitse ka.

    Või kui tunnen end kõhklevalt, integreerinud kuhugi koogi sisse, et kuumtöötlemise järel peaks ikka kindel olema.

    A. kutsub mind raipesööjaks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nõuka aegsed kodanikud seedivad okastraati ka. "Parim kuni" numbrit toiduartiklil pean dekoratsiooniks, et nõrganärvilisi heast asjast eemale peletada. Usaldan oma 👃 ja 👅. Vanasti sai kahtlaselt "kasvama läinud" toiduartiklilt enne konsumeerimist hallitus moe pärast lihtsalt maha kraabitud. Mu lemmikjuust sinihallituse tõttu ongi kuradi kallis. Toidumürgitust pole kunagi olnud aga nüüd vähe pepsimaks läinud: kui koer ka ei taha viin ikka komposti :P
      P.S. Metsasanitar on hea termin :D

      Kustuta
    2. No mu meelest ka ja ma alati imestan, kui teistsugust suhtumist kohtan. Ju neil on siis omad kibedad kogemused olnud või on lihtsalt hästi seaduskuulekad kodanikud.

      Kustuta
    3. A. ei julge kunagi tähtaja ületanud kaupa süüa, vähemalt mitte enne, kui on seda mulle maitsta ja nuusutada andnud. Aga noh, ta räägib ka, et tal puudub maitsemeel, nii et võib-olla ta ei saakski aru, siis jääbki üle ainult kuupäeva usaldada - või oma naist.

      Kustuta
  3. Update: ei saanud toidumürgitust. Ja saaga läheb edasi - keegi olla koolis mu lapsele juba öelnud, et minu emme ütles sinu emme kohta, et too on loll, kuna ei olnud nõus toda kõne all olevat õpetajat kohe maha võtma. Mu laps on sitke, vedas tolle ütleja klassijuhataja juurde, kus too väitis, et valetas lihtsalt niisama. Ma siis seletasin, et ega see kuritegu pole, omas kodus võib igaüks teist lolliks pidada, aga samas, mu enda enam-vähem ainus kaklus oli kunagi isa eest (keegi ütles kah, et loll) ja siis ma vist isegi lõin esimesena, laps vähemalt veidi tasakaalukam.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ehhh... Pole sõnu. Kas selles jampsis osalevad teil tüdrukud, poisid või mõlemad?

      Kustuta
    2. Mõlemad, täitsa võrdõiguslik kammaijaa :)

      Kustuta
    3. Ilmselge ühiskonna areng omakohtu staadiumist kohtu staadiumi :) Sina omal ajal ladusid ilma pikema jututa molli, laps tsiviliseeritult pöördus kõrgema instantsi poole :D

      Kustuta