neljapäev, jaanuar 13, 2022

Huumorist muusikas

Eile sai keegi pungigrupis solvunuks selle peale, et Mihkel Raud olla mingis telesaates pidanud nimetama  kolm mitte laulda oskavat lauljat ja öelnud, et Volmer, Villu ja Munk. Mõni vihjas küll ka sellele, et tegemist on omameeste tögamisega, naljaga, mitte millegi sellisega, mida peaks kusagil arutama ja tõestama hakkama. Mulle tundub alati kummaline, kui keegi punki äärmiselt tõsiselt võtab. Kuidas saab üldse punk meeldida, kui huumoritaju puudub? Võtta punki samadel alustel nagu proget, mille tõsiseltvõetavusele vastukaaluks see üldse tekkis? Mulle hakkas punk eelkõige meeldima just nimelt selle tõttu, et see oli naljakas, ei lauldud mingist äraleierdatud õnnetust armastusest. "Lähen ja naeran" Vennaskonna esituses võiks esindada seda vaatenurka, millena mina punki nägin. Ohh, vabandust, Vennaskonda ei või seoses pungiga üldse mainida, see on üks jube süldibänd ja pungiga ei ole sellel mitte mingit seost, mitte mingit, ma kordan! Kõike seda sain teada pungigrupist, seal on eksperdid koos. 

Enne uut aastat vaatasin Vahur Kersna dokki "Onu Bella. Uude maailma minek". Soovitan soojalt, üks väga hästi tehtud eluloofilm. Muidugi jõudis Madli vihje mulle alles siis kohale, kui teda juba suurelt ekraanilt näidati. Et ikka vinguda, siis ainuke asi, mis mind filmi juures häiris, oli see, et Aarne Valmis ostis burksi ja jättis selle söömata - see on vist mingi filmitrikk, mida alati tehakse, kasutatagu butafooriat, ma ei või toidu raiskamist vaadata! :) Igatahes, Mart Juur räägib filmis samuti huumorist muusikas, öeldes, et enamasti on huumor muusikule edus takistuseks. Ta toob näitena Bella suure lemmiku Zappa, kes oli küll hea muusik, kuid keda oleks ilmselt tõsisemalt võetud, kui ta poleks ise huumorile suurt rõhku pannud. Täitsa õudne kohe. Mulle küll kangesti meeldib, kui nalja tehakse, minu jaoks see ei tee esinejat lolliks vaid näitab pigem, et tegemist on sümpaatse tegelasega, kes ei võta ennast ja elu liiga tõsiselt. 

Courtney on kunagi öelnud, et "Only dumb people are happy", millega ma üldse nõus ei ole, kuigi ma saan aru, et ta mõtleb ilmselt midagi sellist nagu "Ignorance is bliss". Minu jaoks kaldub see kahtlaselt sinnapoole, et nalja teevad ainult lollid. Ega grunges naljalt nalja ei tehtud küll. On Hole'l mõni lõbus lugu? Hmm, mingi mõru iroonia või nostalgia ehk ainult. Nirvana ka väga nalja ei teinud. Huumoriga on vist see lugu, et selle praktiseerimine on riskantne, õudselt kerge on öelda "see pole ju üldse naljakas! see on hale!" ja sellele midagi vastu öelda väga ei oska. Tola etendada julgevad ainult kõige tugevamad. Ok, tola on tegelikult vale sõna. Mulle meeldib kui asi on vaimukalt naljakas, tola tähendab vist lihtsalt veiderdamist. Kas saab siia näiteid tuua? Vist mitte päris selliseid, millega kõik nõustuksid, et "jah, see on naljakas, mitte labane". Samas selle tõttu on huumor ka heaks lakmuspaberiks inimeste hindamisel - on minu inimene või mitte. Miskipärast õudselt ärritab, kui naerdakse asjade üle, mis minu meelest üldse naljakad ei ole ja vastupidi minu naljade peale tühja pilguga otsa vaadatakse. 

19 kommentaari:

  1. Jaa, mulle endale meeldis filmist samuti see koht, kus Mart Juur rääkis, et huumorit ei vaadata eriti alternatiivmuusikas hea pilguga, sest muusika on ikka tõsine asi. Aga jah, universaalset huumorit pole vist tõesti olemas, vähemalt mina ei tea. Ja sellega seoses meenus mulle, et üks tuttav küsis, kas ma üritan oma sarkasmiga varjata hingehaavu - sarkasm pole ju üldse naljakas ometi! Normaalsed inimesed ei viska kogu aeg nalja!

    Ma arvan, et see burks söödi ikka hiljem ära, kuigi kindel ei ole :) Samas poleks ta eriti rääkida saanud, kui samal ajal söönud oleks.

    VastaKustuta
  2. Tõsine ja valus on diip. Naljakas on ju shallow.

    Kuigi nagunii on iga muusiku meelest kõik see, mis jääb tema stiilist välja, mõttetu ja hale. No et räppari jaoks on ainumõeldav ainult räpp ja punkari jaoks ainult punk. Kõik teised teevad mingit poolkõva jõminat.

    Minule väga humoorikas muusika meeldib. Näiteks pühapäeval sattusin kuulama-vaatama mingit lastesaadet. Miski muusikakonkurss lastele. Ja seal üks tüdruk laulis sellist lugu nagu "Nalja nabani" ja ausalt, see oli üks kuradima äge laul ja esitus. Soovitan kuulata-vaadata kõigil, kes peavad naljakast muusikast lugu :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sa pead silmas ilmselt "Tähtede Lava"? Seal oli tõesti toredad laulud :)

      Kustuta
    2. Oi see on mu lemmiksaade! Naljalaul oli jah nii koom :)
      Ma ei kannata sealseid kohtunikke, kuigi ma saan aru, et lapsele ei saa kriitikaga traumat tekitada ja kui teles ikka ellu jääb, siis ongi tubli. Aga seda üdini positiivset kiitust oli nii igav kuulata.

      Mulle meeldib ka huumor lauludes! Wierd Al tuli kohe meelde ja igasugused kiiksuga kaverid a la Leo Moracchioli.

      Kustuta
  3. Teemast mööda: naljakas ja õnnelik ei ole absoluutselt samad asjad. Ei ole isegi sarnased! Üks on "kui punaseks saab teha?" ja teine "siin majas on hea olla".
    Nagu ... aaah!
    Muuseas, mul on naljadega kogemus, et töötavad ootamatud asjad. Kui anekdoodil on OOTAMATU puänt või puänti polegi /see on ka ootamatu/ või kui ma päriselt reaalselt kogemata kukun istuli pehmesse lumehange. Aga niipea, kui tuleb "mhmh, see anekdoot on selle peal, umbes siuke lõpp" või "seal filmis kõik koperdavad, libisevad, ei tunne üksteist ära jne" või "see on see mees, kelle laulusõnad nagu üritavad naljakad olla, aga on aint piinlikud", mul pole mingit huvi ega tunnet, et asi naljakas oleks.
    Samas kusjuures Monty Pythonit ma saan küll 17. korda vaadata ja pole probleemi, et ma ette tean. Või kui on nali olnud, ma võin selle üle veel mitu kuud hiljem ka naerma hakata, kui meelde tuleb.
    Nii et naljadega on keerulised lood.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei ole jah, mul endal ka kahetised tunded ses osas, et mida see "happy" tegelikult tähendab. Õnnelik? Rõõmus? Kas need on sarnased ja seotud või pole need ka?

      Kustuta
  4. Ma pole muidugi suurem asi pungiekspert (khm), aga kas mitte juba eksperdi kontseptsioon ei lähe pungi põhiolemusega veits nagu vastuollu? Sest niipalju kui ma mäletan (khm), siis tekkiski punk üleüldse ju selleks, et vastanduda kõigele ja kõigile, kaasa arvatud igasugu eskpertidele.

    See (khm) on siin sellepärast, et ma pole päris tõsine punkar tegelikult kunagi olnud, ma ikka siuke diletant, nagu alati.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma ka üllatusin, kui palju pungieksperte meil on. Seesugustes muusikagruppides ei julgegi ükski diletant sõna võtta, neis ongi ainult eksperdid koos :)

      Kustuta
  5. Ja veel asjaga seonduvalt see ka, et mul on kogu aeg olnud see küsimus, et kas Volmeril päriselt ei ole laulusõnad peas või on see kaustik tal ka lihtsalt butafooria. Muidugi väga veider oleks minna Singer-Vingeri kontserdile ja näha laval Hardi Volmerit ilma kaustikuta...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ta on seda kuskil kommenteerinud, et ei ole jah. Alati peab olema kaustik :)

      Kustuta
    2. OT, teie mind ei tea, aga kes teab, see teab ka seda, et ma ei suuda peast laulda. Tuubid, palju tuubid, aga teksti kohale jäävad augud.
      Pillimäng on lihasmälus, aga teksti sa sinna ei mahuta, see vajab teist sorti mälu.

      Kustuta
  6. Minu jaoks on huumor omaette kvaliteet. Kui inimene suudab teha mitmekylgselt tasemel muusikat, mille emotsioon imbub minu vereringesse, olgu siis masendus, viha, iroonia, armastus, siis huumor on tõesti aine, millega ei taheta katsetada - tegelt, huumorieksperdina 😁😁 teatan, et on kyll ja kyll muusikat, mille tegijatel on olnud lõbus, aga ilma kontekstita kuulates tekib sellest "mäh"-tunne. Ehk - huumor vajab rohkem kui miski muu elavat esitust ja karakterit, mis vaatajal juba suu kõrvuni ja aju volti tirib. Tõsist asja on lihtne teha, sa ei pea vaataja hinge nyanssidel mängima. Ehk - kõik on tõsised yhtemoodi, aga naljasoon on igayhel eriline ja katsu sa miljonile erilisele kohale jõuda.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ka näitlejate kohta räägitakse, et heast koomikust saab vajadusel traagiku, ta suudab tõsiselt ja hingeminevalt mängida küll, kui tahab, aga heast traagikust ei pruugi tingimata head koomikut saada.

      mu subjektiivne kogemus kinnitab seda niiviisi, et on ameerika näitlejaid, keda ma koomikuna üldse ei seedi, aga niipea, kui neile vähegi sügavam roll antakse, on järsku väga head. Ben Stiller näiteks.

      Kustuta
  7. P.s. ma märkan muusikas mõnikord tsitaate e konkreetseid jupikesi teistest lauludest, ja miskipärast arvan, et muusikud on tahtnud sellega nalja teha. Ja korralik tsitaat on minu jaoks naljakas, sest töötab (heatahtliku) paroodiana. On kindlad bändid, mille lauludes selliseid peeneid naljakesi on, aga enamasti tehakse ikka tõsist soliidset lollikindlat Asja.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eriti Kurva Muusika Ansambel =)
      See oli huuumor, mis mulle peale läks =)

      Kustuta
    2. Krt, see oli mõeldud Amaalie kommentaari alla.

      Kustuta
  8. Huumor on tõsine asi. Ei mäleta täpselt tsitaati, aga mingit sorti nalja kohta tõdes George Orwell, et see on nagu "mental revolution". Zappal oli konkreetne retsept, miks ta väga ropud jne tekstid oma muusika kõrvale pani - kes siis ikka FZ-d oleks ainult instrumentaalina kuulanud, aga teksti pärast kuulasid ja fännasid. Eesti akadeemilisim muusikaekspert ütles mulle kunagi, et huumori ja muusika kooseksisteerimine on ülimalt kahtlane värk ja osaliselt ma nõustun, et "nalja tegemine" muusikat paremaks ei tee. Samas kui on loojaisiksus ja selline punt nagu oli nt EKMA või on PuuLuup, siis muusika ja omamoodi maailmataju vmt on seal "orgaaniliselt seotud" mingiks avardavaks absurdiks, loovaks jaburuseks jne, mida on praegu sellesse püüdlikult nõmedasse aega vaja (vahelduseks tekstidele, mida kuuldes ma nutan ja oigan ja loodan, et taukarid aurustuksid ja hajuksid). Onu Bellast tehtud saade oli päris hea... aga siiski väita, et Bella ja Igor Maksimov olid kaks erinevat isikut, ma ei usu. Ei oska Bellat muud moodi määratleda kui jämekoomikut iroonikute põlvkonnast. Nagu öeldud on Remarque kohta - võttis oma vähesest talendist maksimumi. Aga tore poiss oli.

    VastaKustuta
  9. Nali tekkib siis kui vaadeldakse ühe asja erinevais aspekte. Kaardi pakis on ka jokker ehk tola mis süboliseerib seda. Kui burger on kahjulik, siis on naljakas miks me teda sööme. Kui klassikaline muusika on tõeline muusika miks, siis üldse midagi teist kuulata. Huumor vaatlebki vabalt seda reeglisamata maailma mida muidu reeglite järgi poleks olemas tekitades meis kiire emotsiooni. Onu Bella nagu Marilyn Manson on juba oma nimes vastandid liitnud ja näitavad süüdimatult inimese tegelikku moraalset olemust mis on poliitiliselt keelatud.:)

    VastaKustuta