esmaspäev, oktoober 11, 2010

Söömisest, natuke palvetamisest, armastusest rääkimata

Mulle tundub, et pean nüüd ka sellise tüüpilise "filmiarvustuse" kirjutama - käisin vaatamas filmi "Söö, palveta, armasta", oli kah. Mitte midagi ei jäänud meelde. Halb film ju ka ei olnud. Märkimisväärne oli see, et kaks korda aimasin ära, mis oli peategelase järgmiseks öeldav lause. Räägitakse, et film jutustavat eneseleidmisest. Minu meelest võttis tädi ette huvitava teekonna, kuid mingit "kirgastumist" seal küll ei toimunud. Mida minu arvates oligi vaja tõestada - puhtalt sellega, et lähed kuhugi palvetama palvetamise pärast, ei muutu mitte midagi. Ma ei usu kirgastavaid momente. Mille poolest oli tema uus suhe etem varasemast? Lihtsalt selle poolest, et see oli uus. Muidugi on tore puhata, hästi süüa, ilusaid kohti ja inimesi kohata, seda peaks ju elu loomulikuks osaks pidama aga et selles mingit õnne valemit näha? Imelik tegelikult, et sellest raamatust/filmist hitt on saanud - ilmselt on siis tõesti nii palju õnnetuid inimesi, kes endale normaalset elu ei luba. Iseenesest oli tore ilusaid kohti näha ning silmadega häid sööke õgida. A. arvas, et peategelast oleks võinud mängida keegi vähem kena naine kui Julia Roberts - ei olevat usutav, et nii kaunil naisel säänsed probleemid kaelas on. See oleks muidugi hea idee, saata psühholoogi ukse pealt tagasi kõik liiga ilusad inimesed - "haa-haa - sa oled ilus, mis probleemid sul olla saaksid? tule tagasi vana ja paksuna, siis võime rääkida!".
Kõrvalistmel kihistasid mingid pubekad iga kord kui keegi kedagi musitas vms - mõtlesin, et ütleks kui vait ei püsi ja midagi kõrva taha ei pane, siis hädaldate 10 aasta pärast samamoodi nagu tädi ekraanil.
Pärast läksime veini jooma, mille käigus ma laua alla kukkusin kuna seinale ronis ämblik. Ja teenindus on endiselt meil imelik. Tahtsin tassikest teed, sest peale 5 peaaegu tervet päeva oli haigus mu jälle kätte saanud, kuid teed pakuti vaid kannuga ja oli täiesti ilmvõimatu saada vaid tassitäit. Segane värk mu meelest. Kusjuures ma olin üsna meeleheitel ja pahane, kuid isegi sellest ei olnud mitte mingit abi. Niisiis pidin kurku veiniga ravima. Absoluutselt iga kord kui ma mõtlen, et läheks välja ja julgen ette kujutada, kuidas kõik kenasti laabub, läheb ikka midagi viltu. Ja eriti kui ma lähen välja koos mõne eesti teenindust niikuinii jamaks pidava välismaalasega, juhtub kindlasti mõni täielik jama. Saa siis söögist seda naudingut! Kuigi jah Itaalias olid meil sarnased probleemid - ilma kohalikku keelt mõistmata on seal üsna keeruline midagi autentset süüa saada, eriti arglikul inimesel nagu mina. Niisiis käisime üle kahe korra Itaalias McDonaldsis...
Palvetamisest rääkides on minu meelest kõige probleemsem see, et enamik neid, kes on endale mingi "kultuse" leidnud hakkavad seda mormoonide kombel ka kõigile teistele peale suruma. Ole omaette õnnelik, ära tule mulle rääkima, et ma olen kindlasti õnnetu kuna ma ei usu seda, kuulu sinna või tarvita seda. Mu ema üritati just veenda näiteks selles, et kõik tema hädad on tingitud valest nõudepesuvahendist.

5 kommentaari:

  1. mitte, et ma raamatutki mingiks kõrgkultuuriks peaksin, aga raamatus oli too reisimise läbi eneseavastamise osa paremini kirjas. filmis oli täiesti kaduma läinud. aga eks sisemisi protsesse ongi keeruline filmilinale panna.

    VastaKustuta
  2. Raamatut ma jah kahjuks lugenud ei ole. Ilmselt peaks tõesti kõigepealt raamatut lugema, sest filmi vaatamine raamatut lugema just ei kutsu.

    VastaKustuta
  3. Jah, raamatus tuli tõesti reis iseendani paremini välja - film on lihtsalt mõnus ajaviide. Samas lihtne ongi geniaalne.Tegelikult on ka Elizabeth ise üllatunud oma raamatu sellise edu üle, kuid see puudutab päris paljusid naisi. Minu jaoks oli raamat hea tugi, kui leidsin ennast tõelises abielukriisis.
    Ilusatel on tihti probleeme rohkemgi kui vähemilusatel :)) - nimelt loodavad nad tihti liiga palju oma hääbuvale väärtusele ehk välimusele.

    VastaKustuta
  4. Väga sarnased tunded tekkisid endal seda filmi vaadates:

    http://geatoomemagi.blogspot.com/2010/10/soo-palveta-armasta.html

    VastaKustuta
  5. Minul tekkis ka seda filmi vaadates selline emotsioon, et "öhh? SEDA haibitaksegi üle terve maailma või??!!" Pettumus oli suur. Aga aimasin kohe, et ilmselt lihtsalt ajalimiit seab piirangud ja kõike ei anna niimoodi lahti mängida, nagu raamatus oli. Kahjuks oligi lõppkokkuvõttes tegemist järjekordse film-treileriga, kus anti erinevatest situatsioonidest ja dialoogidest "lenduv ülevaade", aga ei mindudki nagu ühegagi neist sügavuti.

    VastaKustuta