kolmapäev, august 26, 2020

Tähed ja numbrid

Me oleme nüüd geopeitusega veidi edasijõudnumate tasemele maandunud ning peale tavaaarete pakuvad palju lõbu ka mõistatusaarded. Need on siis sellised, kus pead koordinaadi teadasaamiseks mingi ülesande ära lahendama. Ma olen avastanud, et on suur vahe, kas ülesanne eeldab tekstist või numbritest aru saamist. Tekst hakkab minu silmade ees elama, pakub lahendusvariante, aga numbrid...on lihtsalt numbrid. Asi võib olla selles, et ma tõesti kooli matemaatikatunnis midagi tähele ei pannud ja ükski valem seetõttu ka silmade taga ei uju. Ma pidin guugeldama, mis on Tambovi konstant, arvasin, et see mingi spetsiaalne valem...Samas ma isegi teadsin, mis on ristsumma, L. väidab, et pole säärast terminit iial kuulnud. Ma tüdinen numbritest kiiresti, kui ma olengi mingi vastuse saanud ja see on vale, siis ei aita pelgalt pealevaatamisest vea leidmiseks, vaid kõik tuleb algusest peale uuesti teha, sest minu jaoks puudub arvudes igasugune loogika (mataõps minestaks siinkohal). Tekstides urgitseda mulle seevastu meeldib. Äkki on mõnel sõnal ka mõni teine tõlgendamisviis võimalik? Mida võiks loogiliselt siit järeldada jms. No oli üks ülesanne, mida L. juba kolm korda lahendada oli püüdnud, aga ma ei olnud sellesse ise süvenenud ja lugesin kirjeldust alles siis, kui tema nõutult kolmandal korral miskit koordinaatidelt ei tuvastanud. "Aaga...siin on ju selge sõnaga öeldud et...?!" ja loomulikult oli kohe vastus käes. L. ise täiesti pettunud, kuidas tema seda ei näinud, nii lihtne ja loogiline. "Funktsionaalne lugemisoskus!" targutasin. Aga ühe arvülesande ma lahendasin täiesti iseseisvalt üksi ära, selle üle olen siiani kõige uhkem, mis sest, et lahendus tuli nii, et ma leidsin guugeldades õige arvujada ja sain pihta, mida sellega tegema peaks. Tegelikult on mul ikkagi tunne, et ilma arvudeta oleks nagu üks tööriist vähem, kindlasti on inimesi, kes toimetavad võrdselt edukalt nii numbrite kui ka tähtedega. Lõpuks taandub ju kõik ikkagi numbriteks.

Mis viib meid sujuvalt hariduseteemale. Kas teie ka ootasite seda päeva, mil uued õpikud kätte saab ja lugesite siis need kõik enne kooli päris algust läbi? L. vaatas mind selle küsimuse peale nagu segast. Noh, ma teen seda trikki nüüd laste õpikutega. Ok, matemaatika jätan vahele. Aga sattus mulle siis kätte selline aine nagu terviseõpetus ja johhaidii, ma vihastasin. Niisiis lapsed - alko, suits ja narko on väga pahad, sest need lihtsalt on väga pahad ja kui tarbid, siis lõpetad pikali prügimäel. Mitte mingit seletust, lihtsalt halb ja kõik. Ka kohv on uimasti, et te teaksite. Kuulge, kui te lastele sellist juttu räägite, siis nad ei usu teilt pärast enam midagi! Alkoholitarbimise halbduse näitlikustamiseks oli pilt perekonnast, kus vanemad söögilauas pokaalidest veini joovad. Eee...kultuurne tarbimine võrdsustatud padujoomisega? Mis sellest kasu on? Edasi, puberteet ja paljunemine - kasutatud võimalikult keerukat sõnastust, ääriveeri mööda seinaääri, räägime, samas mitte midagi konkreetset öeldes. Umbes nii, et mõned otsustavad proovida seksuaalvahekorda (kuskil ei seletata, mis asi see üldse on). Puberteedieas noor pole aga sotsiaalselt ega füüsiliselt küps soojätkamiseks. Misasi see on ja kuidas seostub eelneva lausega? Ma saan aru, et mõte on vist selles - lapsevanemad palun seletage see piinlik värk kodus ise ära, siis meie koolis ei pea seda tegema. Noh, ma olen seletanud ka, aga arvan, et kõik ei tee seda mitte. Ma naiivselt eeldasin, et see aeg, kus kõik kehaline oli tabu, on koolides juba läbi saanud, aga oo ei. 

Veel õudseid avastusi enda kohta. Nimelt ma ostsin nüüd selle jublaka, millega saab autos Spotifyd kuulata ja mõtlesin, et see saab üks suur õnn ja rõõm olema, aga ei! Tuleb välja, et kui mina olen diskor, siis ma nõuan täit tähelepanu. Mismõttes te siin lobisete, kui tuleb nii oluline lugu?! Pagan võtaks, kas natuke respekti on palju palutud - kuulake ometi selle laulu sõnu! Oot-oot, vaikust, kohe tuleb selles loos üks ilgelt kõva koht! Ja nad ei saa aru, miks ma pean alati autost väljudes Spotify programmist kinni panema. No ta jääb ju taustal jooksma muidu! Nojah, a mis siis sellest?! No taevas, sa kuuled ja ei mürista - statistika läheb valeks!! Ma ei saa laduda statistikasse lugusid, mida ma tegelikult kuulanud ei ole, see on räige pettus ju! Ei ole kerge selliste mõistmatute inimestega! Lepin nüüd sellega, et ma olen ilge friik ja armastan muusikat rohkem kui inimesi.

20 kommentaari:

  1. Absoluutselt, kõik õpikud said kohe kättesaamise päeval läbi loetud (st jutustavate ainete omad) ja kuna mul oli toona suhteliselt fotograafiline mälu, siis juhtus ka nii, et rohkem seda korra läbiloetud õpikut õppeaasta jooksul enam avama ei pidanud :)

    VastaKustuta
  2. Tõlgib selle nüüd eesti keelde ?
    "Nimelt ma ostsin nüüd selle jublaka, millega saab autos Spotifyd kuulata"

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kas see nüüd just eesti keel on, aga mees ütles, et "FM adapter sigaretisüütajasse" :)

      Kustuta
    2. mul tuleb telefonist Bluetoothiga? Ma lihtsalt kuulan maad, kas mingeid muid paremaid variante on olemas.

      Kustuta
    3. Meil ei ole nii uus auto, et Bluetooth võimalus oleks. Ega see FM adapter ideaalne ei ole, vahepeal, kui sagedus kattub mõne raadiojaama omaga, hakkab sahisema. Aga see on probleem muidugi kui sõidad geograafiliselt laias piirkonnas, kui enamus ajast ühes piirkonnas, on lihtne leida sagedus, mida ükski teine jaam ei kasuta.

      Kustuta
    4. Hmm, kuidas on omavahel seotud Spotify ja FM???? Su telefon mängib autole raadiojaama???

      Kustuta
    5. Kaur, mul oli eelmises autos selline süsteem, et iPod oli spets jublakaga ühendatud sigaretisüütajasse. Spets jublakas oli FM saatja, mis tuli häälestada mingi tühja raadiojaama peale, kust siis iPodi muusikat kuulata sai. Ma arvan, et Marcal on praegu sama süsteem.

      Kustuta
    6. Huh, nii keeruline küsimus, hea, et Klari jõudis kenasti ja selgelt selle juba ära vastata :) Just see sama FM saatja mul on jah, otsid tühja raadiosageduse ja selle pealt mängib telefonist valitud muusikat.

      Kustuta
    7. Ma küll aru ei saanud :=) Süütaja ülesanne on siis lihtsalt toidet anda?

      Kustuta
    8. Lugesin, nii vist on. On autode jaoks mõeldud telefoni FM adapterid, ja sigareti-asjandus on toide.

      Kustuta
  3. Issand, muidugi ma lugesin kõik õpikud kohe kätte saades läbi :D Mulle meeldis ka töövihikuid ette täita, aga selle eest sai õpetajalt riielda.

    Numbrite ja tekstide osas ma nõustun sinuga täielikult, sest ma olen täpselt samasugune. Number on nagu... number, see ei kanna minu jaoks mitte mingit infot. Mul on kohutavalt raske meelde jätta auto registreerimisnumbrite NUMBREID, tähed jäävad pealevaatamisel koheselt meelde. Kas ma oma auto numbrit peast tean? Muidugi mitte. Mitut telefoninumbrit ma peast tean? Ühte. Enda oma.

    Spotify osas nõustun ka täielikult. Ma vahel kuulan meelega mõnda lugu youtube'ist, et see mu Spotify statistikasse ei satuks :D

    VastaKustuta
  4. Ma ei lugenud kõiki õpikuid, vaid kirjanduse, ajaloo ja bioloogia (anatoomia, loodusõpetuse, misiganes selle aine nimi oli pasjagu)omad + perekonnaõpetuse oma vist ka. Sel aastal, kui meil perekonnaõpetuses õpik oli.

    VastaKustuta
  5. Ma lugesin kõiki õpikuid ja eriti lahe oli, kui ma üks aasta sain küüned taha vanemate klasside õpikutele, mis olid maha kantud. Viienda klassi omad (mis võrdub praeguse süsteemi kuuendaga), ma ise olin siis mingi algklasside pägalik ja igatsesin seda, mil ka meie saame keemiat ja füüsikat õppida, sest see tundus kohutavalt lahe. Ka ise õpikust lugedes tundus lahe. Alles päris füüsikatunnid ise olid nürid ja tüütud, õpetaja oli üks ebastabiilne onu, kes karjus iga väikese asja pärast (pmst sellepärast, et lapsed ajasid närvi, aga mida siis lastest oodata?), et meist tulevad interrindlased jne.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma mäletan ka seda pettumust, et kui kõik need raamatus põnevad tundunud ained lõpuks kätte jõudsid, siis enamasti oli reaalsuseks üks matemaatika ainult (füüsika ja keemia puhul siis). See ka ei meeldinud, et botaanikat ja zooloogiat ei olnud meil üldse, aga emal olid sellealased õpikud olemas. Meie ei saanudki kunagi mikroskoobiga hüdrat ja silmviburlast vaadata...

      Kustuta
  6. Aga arvumaailm ja keelemaailm istuvad mulle mõlemad hästi, mõlemad on sellised selged suht abstraktsed mängumaailmad, kus ei pea mingeid raskeid pärismaailma asju tegema, näiteks heegeldama või seda maja üles leidma, kus ma küll kunagi käinud olen, aga enam ei mäleta.

    VastaKustuta
  7. On jällegi sort inimesi, kes numbrite ja matemaatika loogikaga sina peal kuid sõnaliste värkidega jäävad hätta. Mul oli isegi mate kirjeldavate ülesannetega probleemi. Aga anna numbrid ette ja viskasin lõdvalt nagu varrukast. Funktsionaalne lugemisoskus nõrgavõitu🤪

    Õpiku pihku võtmist lükkasin viimase võimaluseni edasi, muud põnevat lugemist oli liiga palju. Astronoomia oma erandiks, aga see oli liiga pealiskaudne ja õhuke.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tekstülesanded on sageli lihtsalt väga halvasti sõnastatud, mina vihkasin neid ka. Seal on tihti tegemist hoopis funktsionaalse kirjaoskuse puudumisega - teksti koostaja tajub ainult seda, mida ta mõtleb, ega märka, et kirjutatust on võimalik välja lugeda ka muud (halvemal juhul ainult muud).

      Kustuta
    2. No ma salamisi mõtlesin ka seda aga ega päriselt ei uskunud, õpiku kirjutaja tundus koolilapsele ilmeksimatu pooljumalana.

      Eks üheks händikäpiks oli ka see, et Gustav Adolfis lahendasime pidevalt olümpiaadiülesandeid, mis olid tihtipeale üles ehitatud pisidetailide märkamise peale, õigeid lahendusi oli mitu aga päris õige jaoks tuli tekst sõna-sõnalt läbi lugeda, analüüsida ja veel kord lugeda. Õpiku või ekasami tavaülesandeid võis tõepoolest mitut pidi mõista, enamasti ei suutnud uskuda, et nii lihtsat lahendust silmas peeti, palju aega kulus olematu triki või nipi otsimise peale :P

      Kustuta
    3. Nii uskumatu kui see ei tundu, siis ma käisin ka algklassides mataolümpiaadidel ja sellest ajast mäletan tõesti, et sealsed tekstülesanded olid huvitavad. Õpiku omasid miskipärast ei meenu.

      Kustuta