Lugesin just Steinbecki "Me tusameele talve" ja olin sunnitud keskpärase hindega piirduma, sest kuigi kirjutatud on ju hästi, siis ma lihtsalt ei saanud süžeest aru. Täpselt sama jama oli selle "Rahamaaga", mida ma ei vaadanud etendusena, vaid lugesin tekstiraamatut. Kui asi puutub rahasse, siis ma lihtsalt ei saa aru - mismõttes mahhinatsioonid, mida tähendab "raha pesema", mis onupojapoliitika, öelge otse palun, kes see keda pettis ja millega, ma ei saa ikka pihta, palun selgemalt. Sama jama on igasuguste põnevikega, ma olen nii mõnegi lõpuni lugenud ja tõdenud, et ei mina, krt, aru saa - vihjatakse millelegi, aga kes too, miks ja mida tegi, ikka päris selgelt välja ei öelda. Ja ärge tulge ütlema, et jäetakse mõtlemisruumi - põnevikud ju selleks ei ole, mõelda saan ma motiivide üle alles siis, kui ma aru saan, mis üldse toimus, aga no näiteks "Me tusameele talves" ei saanud ja see pole isegi põnevik. Ju siis ma ei saa üldse aru, mis elus toimib ja kuidas elu toimub.
Eile käisin poes ja avastasin mingi toote, "söödavad lilleõied", pisike karp, sees kümmekond õiekest. Maksis natuke alla 8 euro. Kahju, et üles ei pildistanud. Kuidas saab selline asi olemas olla? Ma saan täiesti aru, et kui sul on mingi peen bankett tulemas, siis sa tellid kuskilt raske raha eest need lilleõiekesed oma toite kaunistama, aga see oli suvaline toidupood. Kui kaua need lilleõied säilivad? Kui palju kulub nende pakendamisele plastikkarpi? Kes krt neid toidupoest ostab? Sellise hinnaga? Kuidas sai kellelegi pähe tulla, et see on mõistlik äriidee? Aga äkki on? Äkki teenib sellega maru hästi, maksab kinni liisingud ja päiksereisid? Äkki tegelt elu ongi selline?
Või on ikka nii, et 90% sellest kaubast lendab prügikasti, keegi on kuskil juba selle eest maksnud ja tal on sügavalt pohh, müüb see või mitte. No nagu need ilusalongid, mis päevi tühjana seisavad. Granaatõun maksab ju ka poes mingi euro ringis, aga kui tahad ilma ise lägastamata seemneid kätte saada, siis osta plastikusse pakendatud variant, umbes 5 eurot poole granaatõuna seemnete eest. Kas keegi ostab neid? Mulle kunagi räägiti koolis, et eksisteerib nõudlus ja pakkumine, mida kõrgem hind, seda rohkem järelikult tahetakse. Elus ringi vaadates tundub mulle, et see ei kehti. Üritatakse mingit asja hingehinnaga maha parseldada, aga kui ostjaid ei leidu, siis läheb see lihtsalt prügikasti. Suva sellega. Proovime homme jälle. Kindlasti mitte odavama hinnaga, siis ei osteta üldse, arvatakse, et nii odav ei saa hea olla.
Marca, sa oled kahjuks liiga intelligentne inimene. Elu aga ei käi nii, et inimesed mõtlevad loogiliselt. Kaugel sellest.
VastaKustutaMa ei tea, kas ma seda juba kusagil olen kommenteerinud või kirjutanud, aga Keskturul oli just sel suvel üks kaupleja, kes pani kõrvuti müüki ühe ja sama tomati. Täpselt sama toode. Ühele hunnikule pani õiglase hinna (odava, nii et kasum oleks, aga mõistlik), teisele hunnikule pani tuntavalt kõrgema hinna, isegi absurdse. Mis sa arvad, kumba inimesed suure hooga ostma hakkasid? Kui sa loogiliselt mõtled, siis arvad, et odavamat. Aga ei, inimesed ostsid kallist. Idikad? Jah, mu meelest ka. Ja siis me imestame, et miks kõik nii kallis on. Samal ajal kui idikad muudkui kraabivad kahe käega kokku ja mõtlevad, et näe, nüüd ma muudkui ostan head ja väärtuslikku, kaupleja samal ajal irvitab.