neljapäev, november 28, 2013

Krooniline armuja

Tegin siis ka seda temperamenditüübi testi ja nagu ma ette ka teadsin, olen mina muidugi see hull ehk koleerik. Huvitav, et teisi temperamenditüüpe on piltidel positiivselt kujutatud, ainult koleerik on konkreetselt hull...Testist jäi mulle silma aga üks küsimus, midagi sellist, et kas teil on lihtne alustada vestlust meeldiva vastassoo esindajaga. Ma vastasin "jah", sest kui inimene mulle meeldib, siis pole mul mingit kartust temaga vestlusse asuda, pelgan ma seda pigem siis kui ma inimese vastu miskit ei tunne. Ilmselt siis alateadlikult hindan enda võlusid äärmiselt kõrgelt, sest mul tiksub pidevalt kuklas mõte, et milline jama sellest tuleb kui ma nüüd talle mulje jätan, et olen temast huvitatud. Armastusse ma väga ei usu, ses mõttes siis, et armastusse kui mingisse kõrgemasse ettemääratusse. Armastus kui tunne tekib kahe suvalise inimese vahel lihtsalt teatud olude kokkusobitumisel. Mingis erinevaid psühhoteraapiaid tutvustavas loengus räägiti ka, et keegi tuntud terapist suutis oma teraapias käinud suvalisi inimesi omavahel armuma panna ja samas teraapia lõppedes ka selle tunde lõpetada aga ta eriti ei praktiseerinud seda, sest inimestele oli selline olukord siiski ebameeldiv. Meile meeldib ju mõelda "oma südame teisest poolest", kes on seal kusagil ja ootab meiega kohtumist ning kui me teda näeme, siis tunneme ta esimesest silmapilgust ära. Mina sellesse ainsasse ja õigesse ei usu. Ma ei usu, et on mõtet suhet lõpetada sellepärast, et tüdinetakse ära või et me vist ikka hästi sobi - kõik samad probleemid korduvad suhetest suhetesse, sest me ise käitume mingi kindla mustri järgi. Igatahes teades seda, et inimesed on kroonilised armujad on parem selliseid võimalusi vältida, minul kui mittevallalisel vähemalt. Ei öelda ju asjata, et truudus on juhuse puudus. Eks muidugi, mõistus on ka olemas aga kui võtta truudust laiemalt, siis on parem kannatusi vältida. Flirt pidada süütu olema ja jube lõbus, no ma ei tea, ma ikka tavaliselt urisen kõigi võõraste meeste peale ja õnneks enamik ei julge mulle juba pilgu pärast ligineda. Nõrkushetkedel avastan nii sageli, et issand kui tore inimene! Milleks mulle see, sõprus meeste ja naiste vahel on mu jaoks ka tundmatu maa, välja arvatud juhul kui teiseks pooleks on eks või gei. Ma lähen ikka alati täispangale välja - kui on tore inimene, siis olgu minu oma ja igavesest ajast igavesti. Õnneks muidugi enamik inimesi ei ole üldse toredad.

1 kommentaar: