kolmapäev, jaanuar 24, 2018

Pipar-printsess

Kui juba matsluse ülestunnistamiseks läks, siis tuleb möönda ka ühest teisest pühast (rahvus)kultuurilisest fenomenist eemalehoidmisest - nimelt saunakultuurist. Tegelikult mulle saunas käia isegi täitsa meeldib, aga üksinda. Mökerdan näo ja keha igasugu kreemide ning maskidega kokku ja kujutlen ette, et olen spas, õnnis vaikus ümberringi, aga niipea kui tuleb juttu mingist ühissaunast, lööb kohe kõhtu kramp. (Mööndusega võin käia spa-de saunades, aga see on mu jaoks pigem selline lõbustuspargi moodi meelelahutus kui päris saun ja ma eelistaks ka seal võimalusel üksi olla). Huvitav on see, et kui keeldud teistega sauna minemast, arvatakse sageli, et sul on mingid probleemid enda häbenemisega, mõtlesin, et teinekord vastan - ei, ma ei häbene ennast, ma lihtsalt ei taha teid näha! See võib kõlada karmilt, aga niikuinii seda ei usuta.

Ma lihtsalt ei tunne end kuskil kitsas pimedas ruumis koos teiste paljaste inimestega ebamugavas vaikuses või siis sunnitud vestlusega üldse mugavalt. Võib-olla on mu intiimtsooni piir lihtsalt kaugemal (lähemal?), minu jaoks on see liiga intiimne situatsioon (mitte selles mõttes siis, vaid lihtsalt - teised inimesed liiga lähedal mulle). Teistele ehk seostub see meeldiva koosviibimisega, minule mitte. Seega parem jätan vahele. Muidu on kõik ju jube liberaalsed igasugu ühissaunade suhtes, kuigi kunagi mu eks mainis, et temale tekitas ebamugavust ja isegi ahistamistunnet see, et üks tema sõbra naine armastas alati saunaruumi asja teha siis, kui mehed laval istusid. Keerutas seal paljalt ringi ja tegi näo, et on hästi vabameelne mutt, aga ise ootas reaktsiooni, vähemalt tajus mu eks seda nõnda. Naisahistaja tema silmis, kes ise ilmselt laiutaks käsi ega saaks üldse aru, et mingi probleem oleks olnud. Kujutan ette, et kui mees sellise käitumise kohta pretensiooni esitaks, siis kleebitaks kohe "pede" silt külge - mismõttes, ei meeldi paljad naised vä? Suht analoogne vaatepunkt sellega, et "ole õnnelik, kui mõni mees sind katsuda tahab!".

Üks kord, kus ma saunaga seoses ebamugavust tunda sain, on mul selgelt meeles, see toimus 12 aastat tagasi ja ma olen alles nüüd ühelt asjaosaliselt küsinud, et kas te tõesti ei taibanud, kuidas see olukord mulle paistis ega ole adekvaatset vastust saanud, sest nemad ju seda ei mäleta, nende jaoks polnud seal midagi märkimisväärset. (Siin jälle analoogia nende ahistamisjuhtumitega, kus keegi aastaid hiljem rääkima hakkab ja teised pööritavad silmi, et nemad küll ei tea ja kus sa nii kaua olid. Mitte, et minu loos mingit ahistamist oleks olnud, lihtsalt see tagantjärele pilk asjadele, mille seedimine võib aega võtta ja oodata selle taga, et inimene lihtsalt saab kogenumaks ja julgeb enda eest seista). Igatahes töötasin ma esimest aastat uues kollektiivis olles ainus naissoo esindaja ning tuli ette võtta mingi tähtpäeva tähistamine ja kolleeg käis välja, et teeks seda ühes toona glamuurses saunas. Ma tardusin soolasambaks ja hakkasin mõtlema, mismoodi see välja näeks. Paljad mehed saunas, mina üksinda eesruumis? Mina koos paljaste meestega saunas? Kellelt ma küsin, et kas riided jäetakse ikka selga? Juba küsida olnuks toona piinlik (praegu ma küll küsiks). Eks ma mõtlesin välja variandi, et jään igaks juhuks haigeks, aga õnneks oli see saun vajalikuks päevaks broneeritud ja saunapidu jäi ära.

Tegelikult oli mul põhjust nende mõtlematust kahtlustada ka, sest mõni aeg varem oli meid L.-ga komandeeringusse saadetud. Sellel hetkel olime kaks üksteisele täiesti võõrast inimest, heal juhul paar lauset vahetanud ja meid suruti kahekesi ühte aknata kajutisse. Nagu normaalsed eestlased kunagi, otsustasime ebamugavuse maandamiseks jooma hakata. Kahjuks aga hakkas laev korralikult kõigutama ja ma mõtlesin, et kui veel veidi joon, võin võõra nähes oksele ka hakata ja plaan jäi katki peale 1,5 siidrit. Siiani mäletan neid siidripurke ja seda ebamugavat istumist üksteisest viisakas kauguses voodiäärel. Õnneks oli L. piisavalt taiplik ja teatas ühel hetkel, et ta läheb laeva peale jalutama ja ma sain võimaluse riided ära vahetada ning teki alla pugeda. Öösel sain aru, et see siider oli siiski suur viga - nimelt ajas jubedalt pissile. Hiilisin siis pimedas vetsu, kus tabas järgmine tagasilöök - vesi tõusis poti ääreni ega läinud alla. Mida ma nüüd teen? Ajan selle võõra mehe üles enne kui terve kajuti üle ujutab? Hea veel, et ma midagi muud ei teinud sinna potti! Otsustasin, et jään lootma õnnele ja teen uputuse korral näo, et mina ei tea midagi. Õnneks üle poti ääre vesi ei tulnud ja oli hommikuks ka potist kenasti alla läinud. Igatahes jäi see laevareis meelde kui üdini piinlik.
Ühe hilisema komandeeringu puhul arvas üks kolleeg lausa, et ma võiks ju Rootsi sõita neljases kajutis, seal saavat ka ühte voodikohta osta. Mulle kangastus kohe pilt - neli purupurjus rekkameest ja minna - ei, tänan, ja läksin hoopis lennukiga. Ma siiani ei tea, kas sellistes olukordades arvestatakse ka reisijate sooga või tõesti pannakse sellest sõltumata rahvas kajutitesse kokku - ega ma toona ju jälle ei julgenud küsida, laveerisin lennuki peale mingeid muid vabandusi otsides, mitte ei küsinud otse, et kuulge, kas teile tõesti ei tundu, et mul naisena võiks olla ebamugav või isegi ohtlik reisida ühes kajutis mitme võhivõõra mehega?! Ei peaks ju selline peps olema?!

Võib-olla ma olengi peps? Äkki mulle lihtsalt tundub, et sellised asjad on kuidagi probleemsed? Äkki on ainult minul võõrastega külg-külje vastu imelik? Ilmselt see tunnetus ongi inimestel ääretult erinev (ma olen ju üksik laps ka olnud, suure privaatsusevõimaluse- ja vajadusega) ja üksteist ei mõisteta, sest teiste probleeme ei suudeta lihtsalt märgata. Võta aga paljaks ja tule sauna, mingi pipar oled vä?

18 kommentaari:

  1. Mm, jah, mul on küll tunne, et oled peps.

    Tähendab, privaatsuse-intiimsuse piir on igaühel isiklik ja kellelgi pole õigust öelda ega halvustada, et sa ikka pead end paljana vanameeste vahel hästi tundma või mis tahes. Tee nagu meeldib. Ühissaun on lääne / anglosaksi ühiskonnas niikuinii tundmata asi ja üle kõikide sotsiaalsete piiride. Aga oma sooga saunas olla ju võiks. Nii et peps oled ikkagi.

    Mõte endale saunas midagi peale mökerdada tundub jälle mulle täiesti... eee... võimatu. Kangema sõna puududes. Ju olen ka peps :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kusjuures ma polegi kunagi sattunud olukorda, kus peaks suurema kamba naistega sauna minema. Koos ühe naisega olen käinud, aga siin oleneb väga palju sellest, kes see konkreetne isik on.

      Kustuta
    2. ee... hmm... ujulad? mistahes ürituste järgne ühissaun?

      Mul on palju huvitavaid saunakogemusi.
      Eelmisest suvest, kus naiste sauna kõrvale maandus helikopter.
      Osad daamid jooksid kahte lehte laiali, osad jätkasid rahulikult sauna ja jõe vahel voorimist.

      Kustuta
    3. No ujulad pmst nagu spa-d, et käid pesemast tulles korra läbi, paljudes ujulastes ju unisex-riides saunad ka. Üritustele, kus ühissaun, pole tõesti sattunud. Enamasti ikka eraldi, et kõigepealt mehed ja siis naised, kellest enamik loobub üldse (sest meik võib maha tulla ja soeng läheb sassi).

      Kustuta
  2. Segasaunas võib käia või ka mitte käia. Igaüks tehku nagu tahab. Minule segased saunad meeldivad. Ma pole küll sattunud vist kordagi saunalavale päris võõraste inimestega (ja ma ei mõtle spad). Seetõttu ma ei kujuta ette, miks peaks olema vestlus saunalaval punnitatud või olema ebamugav vaikus? Mulle saunavestlused meeldivad - neis on sellist avatust, mida mujal ei pruugi olla. Hakkan praegu mõtlema, kui paljude erinevate inimestega olen üldse saunas käinud ja ei oska kokku lugeda. Puukujude festivalid Vastseliinas, Varbolas, laulukoori laagrid... Pole ühestki jäänud ebameeldivat mälestust. Need inimesed, kellega ma koos sauna ei tahaks minna, ei ole sinna ka tulnud. Ja asi ei ole mitte väljanägemises, vaid loomuses - kui ma ei taha inimesega vestelda, ta on minu jaoks ebasümpaatne, ei lähe temaga loomulikult ka sauna.

    Samades seltskondades on alati olnud ka inimesi, kes keelduvad ühissauna minemast. Ja see on ka OK. Näiteks proua M. Tema eelistusi lihtsalt aktsepteeritakse, arvustamata. Võibolla on asi ka selles, et ta ei ole enam 20-30 aastat noor, vaid 50-ne vanaema.

    Minu jaoks tundub omas seltskonnas ühine saunaminek väga OK, aga linnasauna ma minna ei taha. Kõik ju võõrad, naised küll, aga ikkagi võõrad. Korra olen käinud, ei meeldinud. Vot seal laval oli piinlik vaikus.

    Saunalaval ma ennast üldiselt millegagi kokku mökerdada ei taha. See eeldaks jah, üksi saunas olemist. Kui, siis meest ja kohvipurust koorija, aga sellegagi on tore, kui saunas on näiteks naabrinaine, kellega saab mõnuga üksteise selga koorida.

    Lapsed on mul väiksest peale näinud segasaunasid, kuskil teismelise-eas nad hakkasid eelistama üski saunas käimist ja see on ka OK. Võibolla nad kasvavad sellest välja, aga kui ka ei, ma ei näe selles probleemi. Vahet pole, missugused on nende eelistused, peaasi, et sellega ei kaasneks sundimist. Õiendamine, et saunas peaks koos käima on vastuvõetamatu ja samamoodi on vastuvõetamatu õiendamine, et segasaun on nilbe ja seal käivad nilbikud. Vabadus valida, kas üksi või koos, peab alati olema.

    VastaKustuta
  3. See üksikuks lapsest olemisest ei tule, aga kuskilt lapsepõlvest võib tulla. Ma olen üksik laps, aga vanaema juures oli 1 kord nädalas saun ja siis perede kaupa käidi saunas. Kui mul just ema vanaema juures polnud, käisin vanaema ja vanaisaga, titest peale. Et mul pole probleemi ka võõraste inimestega alasti sauna minna, sest saun on täiesti neutraalne koht, et kui on 100 kraadi ja keegi mõtleb millelegi mulle kui kuumale, siis on tal probleem. Normaalne inimene saunas ei seksi. Kuigi, jah, spaade saunad on minu jaoks nilbed, kuna seal pole normaalselt kuum, suvaline leige ruum, inimesed on, muarust, mustad, sest spaad on mustad, kõik haiseb jälgilt kloori järgi ja muarust inimesed ei tule end sinna korralikult pesema, vaid ühest klooriaugust teise kastma. Tegelikult meeldib mulle ka kõige rohkem üksinda saunas. Siis saab olla sellises poosis, nagu mulle just meeldib, ei puutu kellegi higise keha vastu.

    See suva inimestega koos samas kitsas ruumis magamine võib olla seotud juba millegi muuga. Ma arvan, et näiteks lasteaiaga. Kas sa käisid lasteaias? Ma käisin. Mul on küll täiesti ükstaspuha, kes samas ruumis magavad, et keegi vägistama kipuks, ma ei usu ja ma suudan enda eest seista küll.

    Kusjuures - su positutst oli huvitav lugeda, sest ma arvan, et paljud eestlased on samasugused kui sina. Ma seondaks seda ikkagi lasteaias käimisega. Seda, et ei taha võõrastega samas toakeses magada. Lasteaias pidi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei ole ma lasteaias käinud. Aga lapsena saunas ka mitte eriti, ainult naabrite juures oli saun ja seal me vahel harva käisime emaga. See oli selline pime ja hirmus koht, kus ema kogu aeg hoitas, et ma kuskile vastu ei läheks ega ennast ära kõrvetaks. Ehk siis mingit meeldivat või kasvõi normaalset kogemust saunaga lapsepõlvest ei ole.

      Kustuta
    2. siis mu mõlemad teooriad töötavad. Sotsiaalteadlane minus pole kaduma läinud :)

      Kustuta
  4. Mulle meeldib ka üksinda saunas käia. Vahet polegi kas mingit möksi ka peale määrida või niisama kuuma nautida aga omaette on kõige mõnusam. Igasugu spad ja saunakeskused on jah pigem lõbustusasutused ja tavapärast sauna nautlemist seal teha väga ei saa.

    VastaKustuta
  5. vat see on jälle üks neid kohti, kus ma mõtlen, et lühinägelikkus on õnnistus. kui mul prille ees ei ole - ja saunas ju ei ole - siis on minu jaoks nähtav tsoon nii väike, et ma olen üsna turvaliselt oma mullis.

    kusjuures mul ei ole ühissauna kui niisugusega erilisi probleeme olnud, ilmselt oleneb ka seltskonnast. mul on sattunud sellised, kus seda võetakse väga rahulikult ja enesestmõistetavalt ja sellist ohtu pole nagu olnud, et keegi hakkab nilbitsema. (ükskord üks mees avaldas küll väga palju vaimustust minu keha üle, aga tol hetkel see mulle sobis, nii et ka see on pigem positiivne kogemus.)

    mis ühiskajutitesse puutub, siis minu teada komplekteeritakse meeste- ja naistekajutid. nii et ei pea rekkameestega kajutit jagama. ma olen mitu korda neljasesse kajutisse voodikoha ostnud ja alati on olnud ainult naised.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kajutite osas hea teada, pole väga tõenäoline ka, et sul lihtsalt mitu korda järjest juhuslikult vedas :)

      Kustuta
    2. a kõige ägedam oli Rootsi üldse selle kaubalaevaga sõita, mis Paldiski ja Kapellskäri vahet käib. Seal olid KÕIK kajutid aknaga. Ja mulle kui ainsale naisele anti muidugi privaatkajut. Õigemini, sinna sõites olin üldse ainus reisija. Pilet oli natuke kallim kui reisilaeva kajutikoht, aga selle hinna sees oli ka toekas lõunasöök, sõit kestis lühemat aega ja kajut oli palju mugavam. boonuseks see, et laev ei olnud purjus inimesi täis - tagasiteel, kui teisi reisijaid olid, olid nad kõik rekkamehed, kellel oli vaja pärast kojujõudmist edasi sõita, kõik olid väga kained ja viisakad, aga ma tundsin end natuke nagu oleks ma Metsiku Lääne kõrtsi sisenenud. kõik mehed läksid vaoshoitult elevile.

      Kustuta
  6. uh ma küll ei tahaks kuskil kajutis ka võõraste naistega olla.
    saunaga (ka sega) probleemi pole. aga magades tahan rahu ja privaatsust.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. mu kajutikogemused olid ka üsna rahulikud (kusjuures ma olen väga kehv uinuja). ega seal pinalis magades väga palju teisi ei näe. igaühel on oma väike öölambike, millega saab lugeda ja mis teistele väga silma ei paista.

      Kustuta
  7. Ma olen segasauna osas samasugune nagu sina. Ei tundu üldse vastuvõetav või ahvatlev mõte. Võib-olla ma polegi üldse suur saunasõber. Vahel käia on okei, aga mingit põletavat vajadust seal käia ma ei tunnegi. Meestega sauna minna...see ei tule minu jaoks üldse kõne alla :) Pole ka sattunud sellisesse olukorda, kus selline asi üldse välja pakutakse.

    Kellegagi ühes ruumis magamisest. Kui on vaja töökaaslastega hotellituba jagada vms, siis see minu jaoks probleem ei ole. Ma ei karda pidžaamaga toas ringi jalutada. Ei pea ju sekspesu selga panema, saab ka pikkade pidžaamapükstega magada. Äkki siin mõjub lasteaed, mille Manjana välja tõi. Mina olen lasteaias käinud ja ühtegi traumat see minus ei tekitanud. Tüdrukud, poisid kõik ühes ruumis lõunaund magamas - normaalne.

    Täiesti võhivõõraste inimestega (mehed või naised, vahet pole) ma pigem ei eelistaks ühes ruumis magada. Mitte et ma kardaks, aga lihtsalt ei tahaks. Kui oleks tarvis üksi Rootsi sõita, ostaksin eraldi kajuti ja oleksin seal üksi.

    Vist olen pepsi ja mitte-pepsi vahepealne variant :)

    VastaKustuta
  8. Ma võin igal pool paljalt olla, aga mulle ei meeldi saun, sest seal on palav =P

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ohh, sama lugu.

      aga vähempalavas saunas kannatab vahel olla, sellises, kus tõsised saunakangelased räägivad, et külm on.

      Kustuta
  9. Segasaunas pole kunagi probleemi näinud, no ehk vaid varateismelisena ei julgenud kuna hormoonid hullult möllavad ja karta võis, et palja naiseihu nägemine v
    piinliku olukorra tekitab :P

    Päris üksi nagu igav saunas, sõber või sõbranna vähemalt jutuseltsiliseks. Nagu enne mainiti, saunas tihtipeale inimesed avatumad kui muidu.

    Ameerikamaal sellist lõbu nagu paljalt saunas käimine pole, segasaunast rääkimata. Kohe tembeldataks perverdiks. Eesti (või Soome) kogukond muidugi iseasi. Meeldejääv kultuurishokk oli hoopiski ujukates inimesi saunas higistamas näha, praegugi ajab värina peale kui mõtlen et saunas peaks riides olema.

    Saan aru et üksinda kamba teise sugupoole esindajatega on ebamugav, seda mõlematpidi.

    VastaKustuta