laupäev, märts 03, 2018

Mina olengi diiler Babulja

Huh, lõpuks ometi saan korraks hustle´misest puhata, sest telekas algas Eesti Laulu finaal ja FB jooksis rahvast tühjaks. Muidu on mind täna nähtud oma kordi kuus dressides kosmonaudikostüümis välisuksel kõõlumas, võõrad tulevad, pargivad korraks, annan neile midagi, nemad annavad mulle, uks lukku ja tagasi tuppa, oma märkmiku juurde numbreid lisama ja maha kriipsutama. Korra käisin ühel ärikohtumisel ka kaubanduskeskuse aatriumis. Homsed kokkusaamised on juba märkmikus paigas, pakikesed FB kasutajanimedega peal, ootavad üleandmist. Töö on närvesööv ja pingeline, aga ka põnev ja omamoodi rahuldustpakkuv. Kogu aeg tuleb mitme erineva foorumi postitustel silma peal hoida ja esimesena reageerida, kui ihaldatav kaup välja reklaamitakse, samal ajal ruttu järge ajades, et endal midagi teist poolt huvitavat vastu oleks anda.

Võiks ju õhata, et mida kõike laste nimel ette ei võeta, aga tegelikult tuleb tunnistada, et enda hasart on ilmselt märkimisväärsem. Maxima kleepse kogume. Raamat on vaja täis saada (ei-ei, selle eest ei anta midagi, lihtsalt niisama kogume). Kuuldused käivad, et mõni laisem olla täiskogutud raamatu ka lihtsalt ostnud, mõned meeleheitlikud ostavad ka kleepse. Igal maakonnal on oma alafoorum, päris maale saadetakse postiga usalduse alusel. Tänane saak oli see, et 35 puuduolevat kleepsu kahanes 13-le - hea töö, ma ütleksin! Ma olen kuu aega kohusetundlikult ainult Maximas käinud, kus ma muidu ei käi, aga nädal on kampaania lõpuni ja juhusele enam loota ei saa!

Kui te nüüd ütlete, et ma olen loll tuust (mismõttes tuust sõimusõna on? Tuust on ju nunnnnnu! Tuustid on kassid, karvased armsakesed!?), siis palun väga, aga ma olen alati kampaaniaaldis olnud. Catch them all! Kogu nad kõik! Ma kogusin albumit ohustatud loomadest, ema tõi mulle neid kleepse sussi sisse, me mõlemad teadsime seda, aga see on üks tähelepanuväärsemaid ja meeldivamaid lapsepõlvemälestusi. Spice Girlsi (ma muide vihkasin seda bändi) albumi sain vist ka täis. Kus need albumid nüüd on, ma ei tea, aga koguda oli vinge. Kui mina juba kogusin, siis alati kogu hingest. Kogumine iseenesest andis elamuse. No näiteks on viimasest ajast meil kodus Eesti Ekspressi filmiklassika täiuslik komplekt, 90% kiles ja avamata...Kas see on mingi korilase maailmapildi väärastunud väljendus (jah, ma lugesin jälle Mikitat)? Ega mul on seenemetsas ka alati tunne, et peaks ikka kõik üles leidma...


2 kommentaari:

  1. Sürreaalne. See ei ole halvasti mõeldud. Ma eile just fb-s ohkisin, kuidas moodne meedia toob välja kõik miljon viisi, kuidas igaüks eri kombel lolliks läheb.

    VastaKustuta
  2. Just nimelt, tuust on nunnu. Tuusti alt piiluvad nunnud nööpsilmad või nunnud kollased põlevad silmad ja kihvakesed. Tuust lipsab vaikselt tuppa, kui uks kogemata lahti jääb ja poetab hiirelaiba voodi alla.

    VastaKustuta