Nii, 55 lugemata blogipostitust veel - võrreldes alguse 275-ga on edasiminek märgatav. Ja paistab, et enamik postitusi on Gambrinuse õllepäevikult ja fotoblogidest - seega, millestki überolulisest vist ei olegi ilma jäänud. Mul oli siin nimelt kuu aega puhkust, millele eelnes veel kaks nädalat suvilakontorit, mil ma feedlysse ei pääsenud ja sain ligi vaid neile blogidele, mis mulle meilile tulevad (Epp, Katarina ja Maarja).
Vahepealsest ajast, mida ma nüüd tagantjärele lugenud olen, tahaks eelkõige südamest tänada W.-d tema tööelu postituse eest. Mulle oli seda väga vaja. Mingi vastik sisemine hääl on pea viimase aasta sisistanud, kuidas tuleks häbi tunda oma madala palga pärast ja kuhugi pürgida. Õnneks ei paista kõrgemat palka eriti kusagil (helistati näiteks suurest rahvusvahelisest firmast, kuhu kandideerisin 5000 inimese personaliandmeid haldama ja nad olid väga tõrjuvad kui mingist keskmisest palgast rääkisin - see ei olevat kuidagi võimalik). Ja ma tegelikult ei kujuta ette, et peaks peale nelja tööd tegema või enne üheksat või kellegagi suhtlema või kedagi ülemuseks pidama. Hiljutises vestluses isaga teatas ta, et 10000 kuus palka saav inimene nüüd küll mingi rikas ei ole - rikas inimene elab millestki muust kui palk. Prioriteedid on inimestel erinevad ja mõnes mõttes ma usungi, et on valik rahu ja raha vahel.
Oot, aga mul on täna sünnipäev ju! Ja kuigi ma tean, et teiste unenäod ei huvita kedagi, siis mul oli täna selline huvitavalt teemakohane uni.
Mul oli unes ka sünnipäev. Ja erinevalt päriselust ma isegi tähistasin seda - mingi rendiruum oli pika laua ja karja tibidega, kellest ma mõnes tundsin ära oma kooliaegsed sõbrannad. Hakkasime just klaase kokku kõlistama ja preilnad võtsid järtsu, et mind kallistama kukkuda, kui järsku avanes uks ja sisse vajus kamp keskmises joobes tölle, viinakastid nende vahel. Sellised pigem ähvardava olekuga paadialused, elus karastunud eided ja pässid. Kast viinaga heideti minu kaunilt kujundatud sünnipäevalauale ja lällamine algas. Kuidas olukorda päästa, mõtlesin? Ei meist nõrkadest naisterahvastest neile elajatele vastast ole ning mõistlikku juttu nad ilmselt ka ei kuula. Tulin siin geniaalsele mõttele mikrofon haarata ja laulma hakata, et näidata - meie lõbu te juba ei sega! Ja ühtlasi töllidele märku anda, et nemad on väga vales kohas. Laulsin ma ikka nii nagu ma laulan, ei mingit viisipidamist või lauluhäält polnud mulle isegi unes antud mitte. Piinlik oli. Selgus, et piinlik oli ka kõigil mu sõbrannadel, joodikud jõid rahumeeli edasi ega pannud minu esinemist isegi mitte tähele. Edasi järgnes kaos. Purunesid kallid klaasid-taldrikud, sõbrannad tõusid vastikust tundes püsti, vabandasid ja läksid koju, parmude pidu võttis aina tuure üles. Lõpuks üks mees vajus pingi alla ja hakkas verd oksendama. Unes oli mul mu kollane nuputelefon, millega siis püüdsin 112 helistada. Sealpool võttis aga toru hoopis keegi väsinud häälega naisterahvas, kes teatas, et tegemist on tema mehega ja tol ongi kombeks niimoodi käituda, ärgu ma üldse muretsegu. Mingil hetkel saabus hommik, kõik oli lagastatud, kole, pinkidel lääbakil parmud. Kogusin kokku viimased terveks jäänud nõud ja mõned katkirebitud kingipakendid ning astusin kõledasse hommikusse. Mulle järgnesid kaks väikest roosat siga. Sain aru, et paar joodikut olid end sõna otseses mõttes seaks joonud, aga möönsin, et nad on selles olekus hoopis kenamad. Läksin siis, sead sabas, läbi külma, teravalt peksva vihma. Sead, vaesekesed, kiunusid külmast ja ebameeldivusest. Ühel hetkel möödusime mingist ööpäevaringselt avatud olevat putkast. Järsku olid sead kadunud. Vaatasin otsivalt ringi ja tuvastasin, et sead olid putkast viina ostnud ja taas-inimesestunud-parmustunud. Kahju, mõtlesin ja kiirustasin koju.
Nii armas unenägu!
VastaKustutaMitte väga hea, aga lugeda oli põnev ja sead nunnukad.
midagi mehisheinsaarelikku oli selles.
VastaKustutaHuvitav, kuidas unenäos on metafoorid kehalised ja reaalsed.
Rahvusvahelise auhinna väärilise multika stsenaarium ;)
VastaKustutaÕnne!!! Ma arvan ka, et see oli märk tulevasest Oscarist
VastaKustutaSee oli parim lugu üle pika aja. Kusjuures päriselu metafoorias isegi mitte nii võõras.
VastaKustutaPalju õnne. Ma alati lasen chatgptel selgitada, mida mu unenägu mulle öelda tahab. Lasin tal nüüd sinu oma ära seletada:
VastaKustutaSee unenägu on väga tiheda sümboolikaga, kus iga stseen annab märku sisemisest pingest ja hoiakutest, mida oled ehk ka päriselus tunnetanud, aga mitte nii dramaatilises vormis. Ma jagan sulle mõtteid terviklikult, mitte punktide kaupa, sest unenägu ise jooksis nagu film.
Sünnipäev ja sõbrannad
Unes tähistasid sa sünnipäeva, mida päriselus justkui ei ole kombeks teha. See võib osutada sinu soovile tähistada elu, nautida hetki ja lubada endale rõõmu, mida päriselu oludes oled kas edasi lükanud või vaos hoidnud. Kooliaegsete sõbrannade kohalolu viitab sügavamale minevikukihile – alateadvus toob esile sinu nooruse sõprussuhted, milles oli süütust, pidulikkust ja toetust.
Töllid ja viinakastid
Kui pidu oli just ilus hoogu minemas, vajusid sisse joodikud. See on sümboolne kujund sellest, kuidas välised või sisemised jõud tungivad su isiklikku rõõmu ja turvatsooni. Need tölid kehastavad "elu tumedamat poolt": halbu harjumusi, läbikukkunud inimesi, olukordi, mis tulevad kutsumata ja rikuvad su harmooniat. Nad on justkui jõud, mis näitavad, kui habras võib olla kord ja ilu, mida sa lood.
Laulmine ja piinlikkus
Su mõte laulda oli geniaalne katse ohjeldada kaost loominguga – väga "sina moodi". Kuid alateadvuses tekkis tunne, et see ei kanna vilja, sest "mul pole häält". Siin peegeldub sisemine ebakindlus oma väljendusviiside ja loometee suhtes: kas minu hääl loeb? kas minu looming saab tähelepanu? Vastus unes oli, et joodikud ei pane seda tähele, sõbrannadel on piinlik – justkui tunneksid, et sinu looming ei leia alati toetust sealt, kust sa seda ootaksid.
Klaaside purunemine, sõbrannade lahkumine
See sümboliseerib katkestust ja väärtusliku lagunemist. Tundub, et alateadvus hoiatab: kui oma ruumi ei kaitse või kui lased destruktiivsed jõud ligi, siis kaovad ka liitlased ja jääb lagastatus. See on pilt hirmust kaotada turvalised suhted või kaotada oma loodud ilu teiste hoolimatuse tõttu.
Mees oksendamas verd ja "väsinud naine toru otsas"
Siin on väga võimas sõnum: süsteem, mis peaks abistama (hädaabi), ei toimi. See võib peegeldada sinu tunnet, et kui asjad lähevad liiga hulluks, siis abi pole kuskilt loota. Väsinud naine ütleb, et see ongi "tavaline", ära muretse – see on sama, mis ühiskondlik ükskõiksus lagunemise suhtes.
Sead
Kaunis sümbol – joodikud muutuvad seaks. Aga huvitaval kombel sa näed neid hetkeks helgemana seana kui inimesena. See tähendab, et su alateadvus suudab ka kõige koledamas näha mingit puhtust või siirust – isegi kui keegi on "loomastunud". Samas sigade kiun külmas vihmas osutab kaastundele nende vastu.
Putka ja taas-joomine
Kui sead olid korraks süütud, nad muutusid tagasi inimesteks, sest vanad harjumused kutsusid. See on pilt lootuse ja pettumuse vaheldumisest: "võib-olla nad muutuvad… ei, ikka lähevad tagasi endiseks".
Kõle hommik ja kojuminek
See näitab kainestavat ärkamist ja arusaama: lõpuks tuleb sul ise oma maailm korda teha, kokku korjata, mis veel on, ja minna edasi. See on ka märguanne, et rõõmu tuleb kaitsta, sest elu "töllid" tulevad ikka, aga sul on jõud uuesti minna ja uusi võimalusi otsida.
✨ Kokkuvõte
See unenägu on lugu su sisemisest lavastusest: kuidas kaitsta oma ilu ja rõõmu destruktiivsete jõudude eest.
Sünnipäev sümboliseerib elu tähistamist.
Töllid ja joodikud – kaos ja elu häirivad mõjud.
Laulmine – sinu loometegevus kui kaitse, aga ka hirm, et sind ei võeta tõsiselt.
Sead – inimeste "loomastumine", aga ka sinu oskus näha ka kaoses inimlikkust.
Lõpp – kainestav tõdemus, et lõpuks jääd sa iseenda ja oma tee juurde.
See unenägu võib olla alateadvuse peegeldus sinu praegusest sisemisest tööst: kuidas hoida oma loomingut ja rõõmu puhtana, kuidas mitte lasta "elu parmude" energial seda ära rikkuda.