Kas teie teate, et "Detsembri alguses hakkavad lapsevanemad kasvava ärevusega
vaatama lasteaia stendi, et teada saada, mis kostüüm oma võsukesele
selle aasta jõulupeoks õmmelda tuleb."? Pärit siit. Mul on praeguseks lasteaialapse vanema staaži täpselt 6 ja pool aastat (kahes erinevas lastehoius-aias) ning ma pole veel kordagi selle fenomeniga kokku puutunud. Huvitav, kas mul on lihtsalt vedanud? Artiklit jagati FB-s ja seal entusiastlikud käsitöölised muidugi kilkasid, kuidas nemad lausa ootavad, mil saab taas õmblusmasinale hääled sisse lüüa ja mõnd kostüümi vorpima hakata. Hmmm, mulle lähim õmblusmasin (ja inimene, kes sellega miskit teha oskab) asub pea poolesaja kilomeetri kaugusel. Ma ei tea, mida ma teeksin, kui kõrgemalt poolt tuleks käsk jõuludeks mingi kostüüm valmis teha. Jah, ma olen näinud, et inimesed vahel otsivad erinevaid kostüüme taaskasutusgruppidest ja ka karnevalipoed on meil olemas, aga mõtlesin, et need on stiilipidude tarvis. Lasteaias on see asi alati nii käinud, et kostüümid on koha peal olemas - ilmselt keegi kaheksakümnendail tegi ja nüüd on asi korras, neid saab igal aastal taaskasutada. Ühe sõbra ema töötas kunagi lasteaias ja tal on siiamaani kodus kapis kostüümiosi, mida naljalembesed täiskasvanud stiilipidudeks laenutada saavad. Kas mujal lasteaedades neid varusid siis pole? Kui tõesti on ebatraditsioonilist tegelast vaja ja kostüümi pole, kas siis mask või paberist-papist aksessuaarid asja ära ei aja? Koolinäidendis mängis Mini jaaniussi ja siis ma lihtsalt tegin talle maski (ega muud poleks üle jäänud, see oli see aeg, mil tal üks silm sinine oli) ja andsin rohelised püksid ja särgi selga (kas jaaniuss on üldse roheline? Ma ei tea, pole näinud). Või ollakse mõnes lasteaias nii nõudlik, et "kes varem teatrilaval papist maskiga jänest näinud on? Ega see siin mingi haltuura pole!?"
Meile on sattunud igatahes väga leebed lasteaednikud, kes ei leia, et iga endast lugupidav lapsevanem peaks õmblusmasinaga sinasõprust pidama. Taaskasutus, mitte mingi "vorbime igal aastal hunniku unikaalseid kostüüme, mis kappi seisma jäävad".
Ahjaa, rääkides lasteaedadest, kuidas teie omavalitsusüksuses tasudega on? Meil siin tõuseb kogu kupatus uuest aastast üle 100 euro kuus. Loomulikult, lasteaias tehakse head tööd ja raha võiks töötajad selle eest ka saada, aga tegelikult see vanemate makstav konkreetsele lasteaiale ju ei lähe. Läheb eelarveaukude lappimiseks nagu valitsev koalitsioon teatas, selle peale kui opositsioon lasteaiatasu külmutada tahtis - meil on selle rahaga juba arvestatud! Karu nahk on ammu maha parseldatud. Vahva on see, et ümberkaudsetes valdades on sageli ca poole odavam lasteaiatasu. Linna piirile on paar suurt lasteaeda ehitatud, kuhu põllurajoonide rahvas oma lapsed paigutada saab, linnaga liituda nad muidugi ei taha. Ilmatsalu liitus, nüüd tahetakse seal baastasu 34-lt eurolt (!) 64 peale tõsta, lisandub toiduraha, ilmselgelt lapsevanemad on marus. Meil tehti see nüke paar aastat tagasi ära, kui toimus munitsipaallasteaedade ja erahoidude hinnataseme ühtlustamine - muidu ju väga erakatesse lapsi panna ei tahetud, oli kallis. Nüüd on ühtlaselt kallis mõlemas ja lasteaiajärjekorrad kadunud nagu niuhti, uusi lapsi otsitakse tikutulega. Ok, umbes aasta (vist) peale uue korra kehtestamist tuli mööndus, et ühe pere lasteaias käivatest lastest saab teine poole hinnaga (kolme puhul on tasuta, aga sel juhul peab üsna sarisünnitaja olema või mitmikud, sest laste vanusevahe peab väga väike olema, et sellest erilist kasu sünniks), aga meil juhtus just nii, et kaks last käisid korraga lasteaias ainult selle ühe aasta, mil soodustust polnud, siis tampisin korralikult pea 200 eurot iga kuu. Lasteaed pole kohustuslik, selge see, aga ma hästi ei kujuta ette, et ma istuksin 11 aastat järjest (kaks last 4-aastase vanusevahega) lastega kodus. Minu jaoks on küsitav lihtsalt see, miks see lasteaiatasude teema igas omavalitsuses nii jõhkralt erinev peab olema?
Tallinnas on u 57 eurot ja söögiraha maksma ei pea :) Järgmisest aastast vist tõuseb, sest meile ehitati ujula, aga mine sa tea ka. Õmblemisest: ma vist laseks endale kuuli pähe, kui lasteaiast tuleks käsk midagi õmblema hakata – no pole seda geeni! Õnneks töötavad minu lasteaias normaalsed õpetajad, kes saavad aru, et inimesed käivad tööl ega tegele päevad läbi kodus küpsetamise, õmblemise ja meisterdamisega. Jõulupeoks tuleb lihtsalt pidulikud riided selga panna. Samas mu naabrinaine rääkis midagi loomakostüümidest, nii et ilmselt on minu õmblemisvaba lasteaed siiski haruldus.
VastaKustutaPärnus on kohatasu 56,40 ilma ujulata lasteaias, söögiraha veel lisaks.
VastaKustutaMeil õnneks õmblema ei sunnita aga kui teisipäeval öeldakse, et homme on poistel saalis superkangelaste päev ja vaadake kodust siis mingi superkangelase kostüüm siis veidi võtab nõutuks küll.
Superkangelane on veidi liiga spetsiifiline jah. Samas kui mõelda kastist väljapoole, siis võib öelda näiteks, et minu isa on superkangelane ja lapse isaks riietada, iseasi, kas laps sellise lükkega nõus on...
Kustutano mis. kõik ju teavad, et superkangelased kannavad aluspükse teiste riiete peal. lihtne.
KustutaTegelikult on veel lihtsam, superkangelusest vabal ajal kannavad superkangelased ruudulist särki ja nohikuprille.
KustutaPõhimõtteliselt saaks päris paljud kostüümid asendada näomaalingu ja loomakõrvadega.
KustutaSiin tahaks taas viidata Sarrazinile, kelle sõnum oli, et lasteaed peaks olema tasuta ja kohustuslik. Et ühtlustada laste kultuuri/sissetuleku/rahvuslikku tausta. See on koht kus laps õpib käituma, hambaid pesema ja saa teada et on olemas teater ja raamatud. Juhuks, kui kodus seda pole.
VastaKustutaAga on vastupidi. Nii meil kui Saksamaal. Algõpe kallis ja kõrgharidus tasuta.
Kohustuslikkuse koha pealt võiks vaielda, sest on ju ka peresid, kus lasteaia asendamisega edukalt toime tullakse ja lapsi, kellele suur seltskond varajases eas kuidagi ei sobi. Aga muidu nõus, lasteaedades tehakse ära väga suur töö ja laps on seal suurema osa oma ajast, ilmselt see mõjutab teda oluliselt.
Kustutakui mind üritati esimest korda lasteaeda panna, siis ma lihtsalt röökisin ja kiskusin end isa käest lahti ja keeldusin kõndimast. vanemad andsid loobumisvõidu, sest ema sai ka kodus tööd teha (tal oli nagunii haige puusaliigese pärast paha tööl käia). hiljem, mingi 5-6-aastaselt läksin eriliste probleemideta lasteaeda, ju olin siis selle jaoks küllalt küps. a ma ei tea, mis mu vanemad oleks pihta hakanud, kui see oleks kohe algusest peale kohustuslik olnud. mismoodi sa selle lapse sinna saad, kui ta lihtsalt vastassuunas kisub ja keeldub lasteaia suunas kõndimast.
Kustutakusjuures ma mäletan, kuidas ma karjusin ja sikutasin, aga seda mitte, miks ma sinna minna ei tahtnud.
võimalik, et mulle oli nii varane ärkamine talumatu - eks oli hiljemgi, aga siis polnud enam valikut (ja nii möödus kooli hommikuse vahetuse aeg keskelt läbi 5-tunnise ööunega).