Teisipäev, oktoober 26, 2021

Karvased ja sulelised

Kass sai suvel kuueaastaseks, nädalavahetusel tuli esimest korda pähe mõte, et võiks ju üritada kass süles pilti teha. Ühe enam-vähem ülesvõtte sain kah. 

Järgmisel oli olukord juba muutunud:

Appi! Ahistatakse! Päästke mind siit!

Miks see loom peab nii nunnu olema ja samal ajal süles olemist iga keharakuga vihkama?! Mis see Rentsi kass kaaluski, mingi 10 kilo? Ma ei saa aru, minu oma kaalub "kõigest" 5,9 ja näeb mu meelest paksem välja. No vaadake seda kuhja ülaltvaates:

Sööb tema juba paar aastat ainult veterinaari käest ostetavat dieettoitu. Selline kohev poiss.

Muidu nädalavahetusel sai käidud väikelinnas kontserdil. Hoopis teistmoodi käitumiskoodeks kehtis - näiteks oli selge, et mõistlik väikelinlane vaatab ansamblit võimalikult kaugelt saali otsast. Seisid nad seal kõik puntras ukse juures, samal ajal kui meie ja mõned ansambliliikmete lähituttavad lava ees kepslesime. "Ei tea, kes need imelikud seal ees on? Kas nad ei tea, kuidas õige on? Raudselt on Abja-Paluojalt, seal elavad sellised!" Õhtu edenedes sattus ettepoole küll ka mõni külahull ja muidu end julgeks joonud kohalik. Üks lõi pudeli vilunud liigutusega roosiks ja jäi vaatama, mida edasi teha. Õnneks meie kohkunud pilkude peale taltus ja oli nõus selle käest ära panema. Kuni kümne minuti pärast leidis, et oleks hea idee klaaspudel ühe bändimehe pihta visata. Taaskord protestisime ja sõbranna suutis tüübil pudeli käest ära väänata. "A mis on siis, ää?" mõmises tüüp selle peale mõistmatult. Arusaamatuks jäi, kuidas nad seltskonna kombeid teades seal üldse kõike klaastaaras müüsid. Vähemalt peksa ei saanud, selle eest võib ehk tänada koroonapassi, sest neil kõige äkilisematel vendadel seda ilmselt ei ole ja seega nad kontserdile ei saa. Kambakesi kultuurimaja ette koguneda oleks ka muidugi võinud, aga ehk ei olnud nad veel pealinna peolt koju tagasi jõudnud. 

Selle viimase kohta - mu meelest saab tõelisest vabadusest rääkida alles siis, kui ära on kaotatud kohustuslik kooliharidus. Näha ju on, et abi sellest midagi ei ole, aga ikka sunnivad, raisad.

5 kommentaari:

  1. Sul on imearmas kass !!
    Ma samuti ei väsi imestamast, et süllevõtmisks disainitud loom sellesse nii tõrksalt suhtub. Kuidas ta küll ei tea, ets ee on talle hea :)
    ( ma vaatan praegu Teenijanna loo seriaaali :) igaüks peaks ju ometi talle pandud rolli täitma :))

    VastaKustuta
  2. Noh. Kui me saime kassi, siis lapsed kartsid teda hullupööra. Kui käelaba suurune karvatuust diivanile istus, siis lapsed tõusid püsti ja läksid hirmust teise tuppa :)

    Nüüd on mul just praegu köögis nii, et teismeline laps sööb lõunat ja kass istub sama tooli peal ja jälgib, mida laps sööb. Tool on suht väike, nad täiesti liibuvad üksteise vastu seal. Sihuke nunnundus siis.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui söök on mängus, siis tuleb minu oma ka inimesele ligi, aga päris sülle mitte iialgi.

      Kustuta
  3. Esiteks, mine pekki! Teiseks, ta ei ole kümme kilo ja ta on suisa alla võtnud, viimati oli juba 7,45. Imepisike.

    VastaKustuta
  4. Need silmad pildil nr 2 !!
    Aga väga ilus kass muidu. Mul oli eelmises elus samasugune must iludus, ainult et emane.

    VastaKustuta