Esmaspäev, jaanuar 28, 2019

Sisustustrendid ja raamaturiiul

Sisekujundundusteemad on hetkel popid, Ebapärlikarp kirjutas jubedatest trendidest, Madli raamaturiiulitest. Ma ise olen selles teemas totaalne võhik, mulle räägiti, et kui oma kodu saad, küll hakkab huvitama (samas stiilis nagu - kui lapse saad, siis hakkad...riideid triikima näiteks, ei hakanud), aga me tellisime sisekujunduse hoopis büroost, sest ei osanud oma peaga miskit head välja mõelda ning olen väga rahul, kusjuures büroo oli Narvast ja kunstnikud riigikeelt ei osanud, samas kui arvate, et meil on kodus nüüd russian carpets all the way nagu Tommy Cash laulab, siis eksite.
Muuseas, seinavaip oli mu lapsepõlve suurim unistus! Mitte küll otseselt Pärsia vaip seinal nagu neil horror-Venemaa korterite piltidel näha võib, meil naabritel oli näiteks nunnude tiigripoegadega seinavaip ja üldse, ma ei teadnud tol ajal kedagi, kellel seda imelist sisekujunduselementi olnud ei oleks. Ehk kardeti seintest õhkuvat külma, kuigi samas kuulsin juba toona nalja, et need vaibad on mõeldud selleks, et prussakatel nende taga hea elada oleks. Vaipa ma ei saanudki, sest oma toa saanuna sai trendiks hoopis kõik seinad Meie Meele, Bravo jms plakatitega katta. Ma mõtlesin lõpuks isegi lae kasutusse võtta, seintele enam ei mahtunud, aga see oli liiga tülikas. Aga see tabel siis:

1. Tualetivaibad - taaskord üks lapsepõlve unistus - nii nunnu roosa vets võiks ju olla! Õnneks meil kunagi midagi sellist ei olnud ja praegu mõtlen, et püha lihtsameelsus kui ebahügieeniline see olla võib. Mitte et me kõik regulaarselt potist mööda laseks, aga ikkagi.
2. Topised - naaber oli meil jahimees, neil olid loomanahad seintel ja juba see tundus mulle ilge. Siga näiteks torkis võikalt. Topiseid neil vist siiski ei olnud. Jahionni teema ju, mitte kodu. Suvilas meil on kitsesarved ja kala pea, näiteks.
3. Avokaadorohelised vannitoad - äkki meil päris ammu enne remonti isegi oli, aga ilmselt tingituna sellest, et toona lihtsalt polnud värve saada? See oli veel siis, kui meil oli puudega köetav saunaahi ja vesi vanni jaoks keedeti pliidil. Muuseas, praegusel ajal ei meeldi mulle valged vannitoad. Kuidagi külm ja steriilne. Meil on vannituba tumepruun, mis sest, et see teeb ruumi visuaalselt väiksemaks, aga mulle meeldib.
4. Lillemustriline mööbel - ei tea, et oleks kusagil kohanud, endale ka ei tahaks.
5. Vesivoodid - Eestis tõesti kellelgi ei tea, aga meil Soome tuttavatel kõigil olid, ühel oli selline normaalne, sai lihtsalt soojaks ajada küljealuse, aga teistel oli konkreetselt õõtsuv veekott. Ma ei tea, mismoodi seal magati - üks külge keeras, teine loksus põrandale. Hüpata oli muidugi lahe, aga seda ei tohtinud.
6. Tekstuuriga seinad - ma kahtlustan, et nad ei mõtle tekstuurvärvi siin, vaid päris ornamentidega seinu. Kunagi kortereid vaatamas käies oli näiteks ühtedel roosimustriga lagi, mille üle nad hirmus uhked olid. Magamistoas olid neil seintel suudlevad luiged. Mu meelest alati, kui müügikuulutuses oli "väga ilus korter", siis võis sealt midagi sellist eest leida. Teeme paneelika korterisse mõisa moodi sisustuse.
7. Vaipadega vannitoad - meil ei ole kunagi olnud, aga ilmselt see seotud põrandakütte kasutamisega ka.
8. Kahekordselt värvitud vannitoad - vannitoad on üldiselt ikka plaaditud, seega ma ka ei tea, mida siin täpselt mõeldakse.
9. Etnomustrid ja -detailid - ei
10. Tehiskivid - ma kunagi käisin vaatamas üht korterit, kus dušinurgas olid maas erineva suurusega kivid, tundus lahe. Praegu ma mõtlen küll, et kuidas sellist asja puhtana hoida.
11. Loomamustrid - ei
12. Seinale kirjutatud motivatsioonitsitaadid - see on jah mingi hämmastav trend. Tätoveeringud neile, kes nahka rikkuda ei taha? Siin võiks isegi öelda, et üks pilt on parem kui sada sõna.
13. Vaipkattega kaetud seinad - seinavaipadest ma juba rääkisin, aga mu eksi vanematel oli mistraga (tegelt mistra vist oli see, mis maas - ilgelt haisev ja raudselt mürgine, aga see oli meil ka kodus põrandal) kaetud seinad koridoris ja mulle jättis see meeldiva sooja tunde.
14. Uksekardinad - naabritel oli ja ma hullult kadestasin neid lapsena. Nii eksootiline! Meil pole kunagi olnud. Ok, sääsevõrk oli vanas korteris rõduukse ees, aga see vist ei lähe arvesse.
15. Minibaarid elutubades - ma käisin kord vaatamas ühte korterit, kus kogu sektsioon oli baarikapp - pudelid ja klaasid isegi seal, kus idee poolest peaks hoitama raamatuid. Ei olnud valvejoodikud, lapsega pere, aga väga kõle mulje jäi. Vanemate juures on meil praeguseni sektsioon ja seal on baarikapp sees.
16. Bideed - ei ole neid mujal kui hotellides kohanud.
17. Ümmargused voodid - ei
18. Profifotograafide tehtud perepildid - ma arvan, et äkki siin mõeldakse mingeid suuri lõuendile trükitud pilte, sest raamitud perepildid pole ju mingi eriline trend, neid on kogu aeg kõigil olnud? Meil on ka kamina peal, aga ise, mitte fotograafi tehtud.
19. Shabby chic  - ei, aga olen palju näinud. Mu meelest see on selline Jyski stiil. Meil on ka palju mööblit Jyskist, aga just see aksessuaaride pool. Isiklikult ei meeldi.
20. Pikakarvalised vaibad - meil pole üldse vaipu kodus, aga ämmal on pikakarvaline vaip koos kamba pikakarvaliste kasside ja ühe koeraga, ma kujutan ette, et see on piin, aga kui midagi just varbasse ei torka sealt, siin on ju mõnus.
21. Vitspunutud mööbel siseruumides - selline lõunamaa hotellide stiil pigem, Eestis pole küll kellelgi näinud.
22. Porteed  - eee, mis need on? Õigekeelsussõnaraamat sellist sõna ei tunne ja mina ka mitte. Kas mõeldud on portesid? Portreesid? Pakuks, et esimesi, see oli jah selline kunagine trend, meil vanas korteris magamistoas oli, sest me ei teinud ise remonti, elasime nii edasi, nagu korteri saime.
23. Paksud kardinad - ei ole, aga samas enne pimendavate ruloode leiutamist olid need kindlasti ideaalsed. Ma ise kulutasin ebaproportsionaalselt palju raha just pimendavate ruloode peale magamistubades, sest suvel on need mu meelest asendamatud. Ilma kardinateta elu ma ette ei kujuta (elan teisel korrusel).
24. Telerisektsioonid  - vene ajal mu meelest telerisektsioone nii väga ei olnud? Pigem uuema aja trend, samuti, vanas korteris, mille ostsime koos sisustusega, oli. Nüüd enam meil ei ole.
25. Šabloonpildid või kleebised seintel - lastetoa tapeediga tulid meil kaasa, aga kuna mu meelest need sinna ei sobinud, siis ma panin need....hmm, misasi see on üldse? Igatahes meil tuleb lastetoast kamina toru mingi osa ja selle ümber on ehitatud kapi moodi asjandus (saite hea pildi, eks?), sinna külge, aga selle pind on veidi krobeline ja nüüd need kleepsud kobrutavad seal koledalt. Üleüldse, lastetoas on ilu keeruline taga ajada, meil on väga kena tapeet näiteks, aga lapsed on kõik seinad oma kunstiteoste ja ajakirjade plakatitega katnud, seega vahet nagu pole.

Madli soovitud raamaturiiul tuleb ka nii nagu ta on, korraarmastajad sulgege palun silmad (oleks minu olemine, oleks seal kindlasti ainult raamatud, hetkel jagan elamist veel mõnedega, kellel on palju imelikke jubinaid, juhtmeid, pabereid, kunstiteoseid jms):
Toona kui me raamaturiiulit otsisime, lihtsalt ei olnud ühtki sellist ideaalset, mida ma soovisin või kui oli, siis üle mõistuse hinnaga. Seega lahendus tuli taas Jyskist, aga tegelikult on kõik mu vana korteri raamatud endiselt vanematekodus, kus me vahepeal kodututena maabusime (koos paljude muude asjadega juba kuus aastat). Samas ma olen natuke skeptiline ka nende raamaturiiulite info koha pealt. Mul on siin õudset saasta* nagu näha (vaatasin, et lapse pilt varjab mitu raamatut ära, aga neist üks oli ka Võrno "Missioon", seega las jääda) ja tegelikult mis on üks riiulike selle kõrval, mis meie vanematel oli - kõik toad, kõik kapid paksult raamatuid täis, ühe rea taga peidus veel teine, mida esmapilgul ei näegi ja sellised olid mu meelest kõigi tollaste inimeste kodud. Kui ma hakkaks raamatuid soetama samas tempos, kui palju ma loen, siis peaksin ostma üle 100 raamatu aastas, lisaks laps, kellest vanem loeb ka juba julgelt üle 50 nime aastas. Kuhu me elama mahuksime? Teisalt, täiesti ilma raamatuteta on jõle muidugi, sest mu meelest ainus asi, mis nooremat põlvkonda lugemise juurde suunab on eeskuju. Mingid nipid ei aita, kui sa eeldad, et istud ise telefonis, arvutis või teleka ees ja laps peaks teises toas lugema. Lugemiseks on aga vaja raamatuid ja mingi kriitiline mass, et oleks valida. Lapsed muuseas reeglina eelistavad ka täiskasvanute riiulites tuhnida, sest osa lasteraamatuid millegipärast ei tõmba. Ma ei tea, mis see faktor on, ma ise lugesin ka pigem jõledaid ajalooraamatuid kui näiteks Naksitralle, mida ma hiljuti esmakordselt avastasin kui lastele ette lugesin. Hetkel meil vist on siiski kodus lasteraamatuid rohkem, aga neist riiulitest ma parem pilte ei tee, eeskuju toimib ka siin st risti-rästi ilma nõelapisteta on needki. 

 *"1001 looduse imet" tohutu jama, omal ajal 395 krooni maksnud, aga täiesti kuiv ning enamasti piltideta eepos, mis Euroopa peaaegu üldse tähelepanuta jätab.
See punane tellis on Kivisildniku kogutud teosed, sai vist pooleni loetud, kui tundus, et pole vist nii tore, kui alguses paistis.
"Suur perenaise kokaraamat" - näete, mulgi on kunagi ambitsioone olnud. Mitte päris kasutu siiski, sealt saab neid kõige lihtsamaid retsepte vaadata (kuidas muna keeta jne...nali).
Üldse kõik kokaraamatud, mingid teatmikud, mis alati tunduvad maru vajalikud, aga tegelikkuses...Enamik neist muidugi ka kingiks saadud või tasuta (kui keegi lapse saab, on see teistele haruldane võimalus oma mitte kunagi avatud lapsekasvatamisõpikutest lahti saamiseks. Veel hullem muidugi, kui keegi oma last tõesti õpikute järgi kasvatanud oleks).

10 kommentaari:

  1. Päris huvitav oleks teha postitus "pildista KÕIK oma raamaturiiulid üles".

    VastaKustuta
  2. Ehh. 1001 looduse imet oli üks esimesi raamatuid, mis ma tõlkisin (täpsemalt pool sellest). Kuivus ja pilditus - see selleks. Aga minu põhiline mulje oli sellest just vastupidine - iga suvaline Euroopa kaljunukike oli seal ära toodud, samas kui mujalt maailmast oli võetud vaid näpuotsaga. Just sirvisin seda kuu aega tagasi, kui ema juures käisin, ja 15 aastat hiljem oli see mulje veelgi rohkem selles suunas. Liiga palju Euroopat, ja muu maailma palju põnevamad paigad välja jäetud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hmm, äkki ma siis pigem märkasin seda, et võrreldes Ameerikaga oli Euroopat vähe? Inglismaad vist oli ka palju. Aga ma hiljuti otsisin Poola kohta ja seal olid vist ainult Tatrad ära toodud. Ega Aasiat, Aafrikat ja Austraaliat tõepoolest väga ei mäleta. (Pole raamatut ennast käepärast hetkel)

      Kustuta
  3. Neid lastekasvatamisraamatuid kutsub tuttav toimetaja "titepiinamise õpikuteks".

    Su vannitoavärvi jutt pani kõigepealt mõtlema, et hmm, tume on äkki praktiline, katlakivi ei paista välja - ja taipasin siis, et tumeda pealt paistab veel hullemini. Mul oleks ilmselt katlakivivärvi beeže vannitoaseinu vaja, aga kahtlane tunne on, et äkki ei ole see teab mis hubane.

    Shabby chici kohta arvasin seni, et see on kõige šikim šikk, millele mul üldse lootust saab olla, kuigi tõenäoliselt on mul pigem niisama shabby. Aga mulle nii meeldib.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Paistab tumeda pealt katlakivi. Samas mul on seda ainult dušinurgas ühe seina peal näha ja mind see oluliselt ei häiri.

      Kustuta
  4. Eks see vist pigem puudutab neid, kes ajakirju tarbivad. Sealt see ju tuleb. Lisaks pinterest jms. Kujundajad rõhutavad sageli, et kui omale pole silma antud, siis võta meeldib pilt ajakirjast ja kopeeri.

    Mul on ka vannitoas vaip, ilma ei kujuta ette. Märja jalaga kitsas toas kukkuda ei ole just meeldiv. Ja ma ei lähe kodust välja kui ma pole duši all käinud.
    Põrandaküte muidugi on ka, koerale meeldib seal käia kuivamas ja soojas kui õuest tuleme.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Huvitav, ma pole elu sees kukkunud, põrandaplaadid on mu meelest kuidagi tehtud selliseks, et nii lihtsalt ei libise. Võimalus muidugi on, aga see ilmselt reaalsem siis, kui vannist välja astuda, mul vanni ei ole. /Kukub homme pea lõhki raudselt:P/
      Kõige hullem lugu vannitoa põrandaga oli siis, kui ostsin mingi Signe Seepide kehakoorija, ökolt klaaspurgis ja see siis põrandale imepisikesteks kildudeks lendas. Ise olin juba muidugi paljajalu ja paljas. Enam klaasist asju vannituppa ei taha.

      Kustuta
    2. Loodame siiski et mitte :)
      Ma lugesin nüüd algse postituse ka läbi, hommikul vist polnud linki? Igatahes ma ei märganud. Selliseid vaipu mul pole vetsus küll olnud :D Aga mul meenub, et Mustamäe üürikas oli selline, see kemps oli ka nii pisikene, et pikem vaip poleks elus mahtunud.
      Aga vaipadest laiemalt, mul on kogu aeg jalgadel külm. Kannan villaseid sokke :) ja vaibad, nahad alates esikust igal pool. Meil nõukaaegse kortermaja 1.k ja mul on kogu aeg tunne nagu keegi hoiaks aastaringselt keldriaknaid lahti. Tuul tõmbab põrandal :)

      Kustuta
    3. Minu link Ebapärlikarbile oli küll hommikul, eile oli seal link Postimehele ka.
      Meil on igal pool põrandaküte, st mitte elektriküte, vaid linna keskküte, aga see on seinaradikate asemel põranda all. Samas ma kannan ka ikka vahel sokke siingi.

      Kustuta
  5. Jah, mul ka põranda all, soe põrand st aga ikka on külm.

    VastaKustuta