Doris Lessing. Kõige ilusam unelm

Mul tekib alati mingi sisemine vastuolu, kui naiskirjaniku teos ei ole lootusrikas, soe, halastav. Lohuta mind - sa oled ju naine! Ilmselt päikseliste lastekirjanike tahtmatu taak. Atwoodiga on sama lugu nagu Lessinguga - nad on nii ausad ja kohati seetõttu ka julmad ning ma tahaks öelda, et ei, mulle see raamat ei meeldi, see teeb haiget. Samas ei saa ma tegelikult hinnata mitte kuidagi alla maksimumi, sest kirjutatud on võimsalt, üle mõistuse andekalt ja mis sellest kõigest järele jääks kui see suhkruvaabaga kaunistada?

"Kõige ilusam unelm" räägib inimestest. Sellest, kui hirmus raske on inimeseks saada, inimene olla ja et kõigi äpardunute kiuste leidub siiski ka mõni, kes hakkama saab. Aga üldmuljet see ei muuda. 

"Kuidas saaks mitte tahta seda parandada? Aga tahta seda ise parandada - ei, selles on saatan." (lk 410). Mööndustega võib seda tsitaati ka loo moraaliks pidada. Teisalt on aru saada, et autori süda kuulub siiski neile, kes üritavad ja võib-olla hävivad.

Raamatus on peidus tegelikult kaks raamatut -  esimene pool, mis mulle miskipärast meenutas praeguse noore menukirjaniku Sally Rooney "Vestlusi sõpradega". Kusjuures Lessing kirjutas "Kõige ilusama unelma" 82-aastaselt, aga ju tal oli hea mälu ja ju pole teatud vanuses inimeste suhtluses aastatega erilisi muutusi olnud. Siiski võib ka peale nende tüütute noorte tegemistest lugemist öelda raamatu moto sõnadega "Ja lahkuvad inimesed, kes olid südamlikud lapsed." Teises osas saavad lastest need inimesed. 

Mitu tabavat tsitaati kirjutasin ka üles:

"Kui ma olin laps, nägin ma, kuidas üks lastekamp haiget koera piinas. See õpetas mulle maailma olemuse kohta rohkem, kui on õpetanud miski muu." (lk 488) Nõus, kõige valusamad ja eredamad õppetunnid andsid niisugused asjad.

"Nõustamine on muutunud ilma hariduseta naistele sissetuleku allikaks - see on asendanud varasemate põlvkondade õmblusmasina." (lk 347) Õel, aga appi kui tõene. Eriti kui asendada nõustamine moesõnaga "teraapia" ja hariduseta asendada "harimataga", sest haridus paraku matsi ei riku.

"Niivõrd oma aja rütmist väljas olemine nõuab teatud trotsi: mees ja naine, kes julgesid teineteist nii täielikult armastada - noh, seda ei saanud kuidagi tunnistada, isegi mitte teineteisele." (lk 488) Tunnen teatud ühisosa...