Ritsiku juures oli paar päeva tagasi huvitav teema üleval. Täpsemalt mõtlen seda riiete osas siis, kuidas väidetavalt kantavat keskmiselt iga riideeset vaid 13 korda, sest inimestel tekib emotsionaalne tüdimus. Mulle meenus kohe see kord, kui mu tuttav osutas ühele hilbule mu seljas, et "tal oli ka selline, aga ta ei kanna seda enam ammmmmu!" Ja seda siis mitte seetõttu, et ta oleks ise selle riideeseme ribadeks kandnud. Tegemist oli sama inimesega, kes kirjutas üles, kuidas üks ta klassiõde suutis septembrist jõuludeni käia iga päev koolis erineva riietusega. Noh, ma olen ka tähele pannud, et inimesed vahetavadki riideid iga päev. Miks nad seda teevad, küsisin kord ühe lähema sõbranna käest ja too vastas, et ta lihtsalt ei suuda kaks päeva järjest samade riietega käia. Mitte et tunneks end räpasena, määriks end iga päev ära vms, vaid lihtsalt ongi see "emotsionaalne tüdimus". Mulle tundub, et mul seda ei ole.
Ma panengi pühapäeva õhtul järgmise nädala riided valmis. Ma olen juba nii suur küll, et ei pudista iga kord süües endale midagi sülle ning töö ei ole mul ka mingi higistama ajav kraavikaevamine. Uute asjade ostmise koha pealt on mul meeles vanaema sõnad, kes hurjutas mu ema, et noorele kasvavale inimesele on uusi riideid ja jalanõusid vaja, täiskasvanul peaks ometi kõik vajalik juba olemas olema! No ma juhindun ka üldjoontes sellest. On vaja teatud hulka asju, aga mitte rohkem, sest kui on rohkem, kuhu ma nad mahutan? Ma ei taha sellist kola täis tuba nagu mu vanematekodus oli! Asjad tekitavad tolmu ja tolm tekitab ämblikke - on ju nii?
Seda tunnet mul pole, et appi, seda hilpu olen ma sada korda kandnud, enam ei taha! Pigem võib juhtuda, et näen kuskil mingit uut, mis tundub kena ja teen emotsionaalse ostu, aga enamasti ma poodides ei käigi. Viimasel ajal olen riideid saanud hoopiski oma emalt (kes jäi pensionile ja leidis lõpuks aega sinna kolituppa süüvida). Mini ka, teda on koolis mitu korda kiidetud, et kust sa nii ägedaid riideid saad? Hiljuti käis peol vanaisa vana dressikaga näiteks, olevat väga popp ja moekas hilp tänapäeval...Talvemantlina kannab Mini praegu minu vana mantlit, mida ma kandsin siis, kui tema samal ajal vankris istus, ma kannaks isegi, aga tissid on kasvanud, mantel ei lähe rinnust kinni enam. Üldse, enamik asju on teisel või kolmandal ringil, sest mood käib ju ka lainetena.
Keskmine riiete vanus on mul kapis 5 aastat kindlalt, need on need "alles hiljuti sai ju ostetud see"-asjad, pärast piltidelt vaatan, et oot, juba viis aastat tagasi oli seljas ju, aga no aeg ju lendabki käes. Enamik vanu riideid peab kandmist kenasti vastu ka, tänapäevaste asjadega on see häda, et kipuvad lagunema. Kuigi see pole reegel, mõni kaheeurone New Yorkeri pluus peab ka 200 kandmist vastu.
See soov asju mitte välja vahetada on mul muidugi muus osas ka. Ma soetangi asju perspektiiviga "kogu eluks" ja olen päris häiritud, kui selgub, et need välja ei vea. Näiteks korteriostu puhul naaber imestas, et oot, sa kavatsed siis eluks ajaks siia elama jääda või? No aga kuidas siis muidu? Töökohta ei tahaks ka vahetada ju. Või meest.
Reedel on kooli juubel. Mul on pmst "see üks viisakas kleit ja sukkpüksid". Vaatasin, et eelmisel juubelil olid mul samad seljas. Kas peaks häbenema või hoopis uhkust tundma, et vähemalt lähevad veel selga?
100% kõik sama!!!
VastaKustutaMuide, selle iga päev uute riietega käimise teema pidi veel ka selline olema, et kui lähed tööle samade riietega, kui eile, siis teised vaatavad, et sa pole kodus ööbinud. Et nagu imelik või nii. Mina isiklikult leian, et ma olen täiskasvanud vastutusvõimeline ja täiesti vallaline inimene ja ma võin ööbida täpselt seal, kus ma tahan ja mitte kellegi asi ei ole :D
Mul just täna hommikul läksid ühed teksad tagumiku pealt lõhki ja ma olen sellest sügavalt häiritud, sest misMÕTTES need ainult 15 aastat vastu pidasid, kas ma pean nüüd uued teksad ostma, miks ma pean, ma ei taha!!! :D
Jaa samuti sama!
VastaKustutaLisaks see, et kui ma lähen poodi, siis näitan näpuga jalas oleva jalatsi või lõhkise teksa peale ja ütlen "palun uued samasugused, ja kui on, siis mitu paari". Sest kui ma juba tean, et mingi asi mul seljas v jalas töötab, siis miks osta teistsugust? :)
VastaKustutaKuulun segmenti, kes igapäev vahetab kontori riietust. Mul on kostüüme ja kleite, mis on 20+ aastat tagasi soetatud ja endiselt armsad (pelgan seda hetke, kus tuleb väljavahetada ja sarnast asja enam kahjuks poest/internetist ei leia).
VastaKustuta10 aastat tagasi ostsin endale kingad, mis olid jalas mugavad ning igaks juhuks ostsin veel 2 paari sama mudeli kingi, erinevat värvi. Tänaseks olen pidanud 1 paarist loobuma, sest aeg teeb oma töö ja kingsepp arvas ka, et on aeg lahti lasta.
Ostan kvaliteetsest materjalist riideid, esimene asi, mida sobiva lõikeliste riiete juures vaatan on silt, mis materjal, mis pesu režiim. Seejärel proovin selga ja sobivusel ostan.
PS! Mul on 2-3 emalt päritud 60ndate kleiti - kannan siiani ja ei näita ei kulumise ega ka värvi tuhmumise märke. Mu tütar sai endale 25 aastat tagasi ostetud pintsakud - käib väga moekalt ringi - mood ju muutub ning tuleb ringiga tagasi ühel hetkel.
Juubelil kanna uhkuse eelmise juubeli varustust - traditsioone peab ju hoidma ;)