Eile näitas FB mulle mingit "naljavideot", kus peenelt riides ja mukitud mimm kõlgub kontsadel ümber mingi hurtsiku otsides selle sissepääsu ja video pealkiri on: "Kui lähed külla sõbrannale, kes abiellus armastusest". Video all oli kommentaar: "Kas see video tundub naljakas ainult slaavi tüdrukutele?"
Enne seda lugesin pealtkuuldud vestlust noore neiu ja vanema härrasmehe vahel, kus siis neiu needis igasugu vastikuid liberaale ja feminatse, kelle ennastsalgava töö tulemusena ei leia tema enam meest, kes teda ülal pidama nõustuks. Mehed eeldavat, et naine käib tööl! Jõle!
Ma olen vist lapsest peale paranoiline, aga mulle on alati tundunud olukord, kus ühe poole materiaalsed võimalused teise omast kõvasti üle on, turvalisusriskina. Mitte siis just turvalisusena nagu paljud näevad. Abiellu rikka mehega, siis on su elu kenasti kindlustatud vs abiellu rikka mehega, ta saab sind iga kell piirata ja käsutada. Vaene, aga võimukas nagu pole väga usutav. Et keeran selle rikka mehe niimoodi ümber sõrme, et too ei piiksu ka ja kirjutab kogu vara minu nimele? Ei ole nagu usku sellesse (endasse?).
Ükspäev mõtlesin veel sellele, et kui see raha on tulnud näiteks lotovõidust või pärandusest, oleks minu meelest ok, aga kui isikliku ambitsioonikuse tulemusena, siis ei. Siis meil lihtsalt ei oleks mitte millestki rääkida ma arvan. Aga sa oled laisk nagu porikärbes, kuid ootamatult sülle sadanud õnne tõttu saad nüüd ühiskonnale ninanipsu anda? Lahe! Tõeline aristokraat, mitte mingi yuppiejumalast karjerist.
Meelis Lao elulooraamatut lugesin, muuseas väga hea raamat, vist naisterahva kirjutatud (trollime), leidsin selle ilukirjanduse osakonnast, mitte aimest, kuhu elulood tavaliselt paigutatakse. Aga mõtlesin ka, et mis pagan küll tõmbab naisi selliste meeste poole? Ma tahaks ise olla Meelis Lao*, aga mitte iialgi naisena suhelda sellise mehega. Täielik paralleelmaailm minu jaoks, kuhu ilmaski sattuda ei tahaks, kõrvalt vaadata on muidugi huvitav, aga tundub uskumatu, et kellegi jaoks on see päriselt ihaldusväärne. Jõhker alaväärsuskompleks nagu Lao või variautor raamatu lõpus ise tunnistab. Ma mõtlesin ka lugedes kogu aeg selle peale, et mis muu see sunnib. Ja mis muu see sunnib ka armastuse asemel majanduslikult kindlustatud abikaasat valima?
*Nii hüpoteetiliselt, kui peaks valima. Olla ikka peategelane, mitte mingi kõrvalosatäitja. "Do not hurt yourself, destroy yourself, mangle yourself to get the football captain. Be the football captain. That's it. " Courtney Love
Minule on samuti väga rikka mehe kõrval täitsa koduseks ja tööelust kõrvale jäänud naisena elamine tundunud turvariskina. Isegi mitte sellepärast, et siis pole mingit sõnaõigust või äkki hakatakse terroriseerima, vaid selles plaanis, et mis siis saab, kui suhe lõpeb. Kui minnakse lahku. Mismoodi siis naine edasi elab? Oskusi pole, töökogemust pole, hakkasaamisoskusi pole ja elujärg, millega harjunud oled, saab lihtsalt nagu noaga lõigatult otsa. Mind naisena üllatab, et golddiggerid seda hirmu üldse ei tunneta.
VastaKustutaMulle ka muideks Melli raamat meeldis. Lugesin ingliskeelsena ja olin üllatunud, kui hästi see kirjutatud on. Ma siiski ei usu, et Melli enda. Pigem kahtlustaks variautorina mõnda siin elavat välismaalast. Või äkki on Kender? Kuulu järgi pidavat järgmisele osale võetama keegi teine tõlk. Nii et järgmine osa peaks eesti keeles siis veelgi parem olema.
Äkki nad ei tunne hirmu seetõttu, et turgu neile ju jätkub - küll tuleb uus ja ehk veel rikkam? Mu meelest need trofeenaised käivad suht käest kätte. Ja vanaduspõlveks neil ehk juba on midagi kogunenud ka, millest elada siis, kui ilu tuhmunud?
Kustutaosas riikides mõistetakse pärast lahutust ka elatis välja, eeldus on ilmselt, et mitteteeniv pool on panustanud kodus ja peab selle eest omad tagatised saama.
KustutaMitteiseseisvad naised maanduvad meil [sisesta meelepärane kooseluvorm koos meelepärase vägivallaliigiga] erinevate tagajärgede tõttu sotsiaalosakonnas ja on madalamad kui muru, sest ohvrisyydistamise kultuur. Sellepärast me neist ei kuulegi. Sotsiaalvaldkonna statistika on avalik info ja pakub palju yhiskonnahariduslikke hetki.
VastaKustuta