Ma olen viimasel ajal tabanud end telekavaatamiselt. Aga see ei ole enam üldse selline telekavaatamine nagu omal ajal. Vaatan koos lastega mingeid mälumängudele sarnanevaid saateid, üks on The Floor ja teine miski Jõekalda juhitav, kus viieteistkümne õige vastuse seast tuleb kolm vale üles leida. Ma isegi ei tea selle viimase nime. Mismõttes teistmoodi telekavaatamine siis? No pult on lastest kellegi käes ja vaadatakse järelvaatamises, kerides edasi kõik reklaamid, osaliste tutvustuse, niisama plära jms jättes alles ainult konkreetsed sekundid küsimusi ja vastuseid. Saatest jääb niimoodi kõva veerand alles.
Järele jääb ainult hasart ja oiged: "Appi, kui tuhm võib olla?!" Huvitav, kas neid saateid ka muuks kui selleks kasutatakse? Kusjuures ma absoluutselt ei tea, mis loogika järgi seal keegi võidab või mis strateegiat kasutatakse, ma vaatan ainult seda, kas ma ise oskaks esitatavatele küsimustele vastata. Ma saan tegelikult aru, et otseeeter on hoopis teine asi kui kodune diivan ja näiteks igasugu inimeste nimed ei tule mulle absoluutselt meelde nii kiirelt, aga no näiteks see härra õpetaja, kes kaardilt Läänemerd ära ei tundnud (ja Atlandi ookeani ja mõnda veel) tekitas küll juba muret nende vaeste õpilaste pärast, kes sellise käe all õppima peavad. Aga üldiselt me karjume ise vastajatest üle ega kuule, mida nemad vastavad. Päevalille asemel öeldud "päikesetaim!!" jääb muidugi meelde kui kõige meeleheitlikum katse ajust õiget sõna välja kangutada :) Kõige rohkem häirivadki The Flooris need, kes "järgmine!" ütlevad ja isegi ei ürita. Aliases häirivad mind ka sellised. L. näiteks on täpselt selline inimene. Tema neid telesaateid ei vaata ka. Jõekalda saates häirivad need, kes vastamiskorra vastasele üle annavad - kuidas ma siis aru saan, kas ta tegelt teadis seda vastust või ei?!
Kirsiks tordil on muidugi ülienesekindlad ullikesed, kellelt vaip alt tõmmatakse. Kusjuures ei pea paika arvamus, et sellised pärlid on lavastatud, selle sama lingitud artikli kommentaaris tüüp ise selgitab oma sõnavaliku tagamaid ja suht loogiline tegelikult, ainuke asi, et oma teemat ta ikkagi ei vallanud ju.
Ma ei vaata neid saateid tegelikult ju sellepärast, miks väidetavalt realityd nii popid on - "olen, mis ma olen, aga vähemalt mitte nii loll kui need seal!" Pigem teeb nõutuks kui inimesed elementaarseid asjugi ei tea ja rõõmustab, kui teavad midagi, millest endal halli aimugi pole. Viimati kaks naist, kes teadsid peast kõiki krüptosid - ma ei tea, mis kasu sellest on, aga muljetavaldav ikkagi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar