Neljapäev, veebruar 22, 2018

Nad varastavad su näo!

Rahvas jälle paanikas! Kuidas ma nüüd selle nametestsi äpi maha saan? Mis ma pean tegema? Kas sellest piisab, kui ma "meeldimise" ära võtan? Minge vaadake veebipolitseiniku kontole kui ei usu.
Mulle tuleb kohe meelde paralleel kasiinodega, millest Kristallkuul viimasel ajal rääkinud on (ja ma ei usu, et sellest rääkimisest kasu oleks) - inimesed arvavad tõemeeli, et kui korra kasiinouksest sisse astud või hoidku taevas selle eest, näiteks seal klaasi õlut ostad, siis on sinu krediidikõlblikkusel kohe kriips peal, mitte üks pank sulle laenu ei anna ja hea veel, kui kohe kuskil toimikut ei avata su kohta.

Mulle meeldib Facebook just selle omaduse pärast, mida nüüd kõvasti muuta soovitakse, nimelt isikustatud pakkumised - tark arvuti näeb, et mind huvitavad rohkem ilusad kleidid, käsitööõlu ja kontserdid ning nii ta neid mulle ette söödabki, mõni teine näeb seevastu imikutoite, aiakärusid või heegelnõelu. Mulle see sobib. Ma ei taha sugugi näha rohkem seda, mida mu perekond (keda FB-s niikuinii pole) postitab (niimoodi see Zuckerberg plaanivat teha, et FB tagasi inimnäoliseks muuta). Ei ole inimeste inimene, noh. Veebikonstaabel hoiatab Nametests.com iseenesest teadaolevalt ohtu ei kujuta, kuid keskkond siiski pääseb ligi kasutaja infole, mida saab soovijatele edasi müüa. Müüvadki reklaamifirmadele või mis imelist salainfot te enda kohta sinna üles laete? Mida saaks teada see inimene, kes kaaperdaks teie FB konto?

Isegi kui te laeksite sinna amatöörpornot, ei huvitaks see laias laastus mitte kedagi, sest te pole Blac Chyna. Muidugi saab teie näo ette keevitada mõnele suvalisele pornostaarile, aga miks just teie näo, keda see huvitaks? Mõelge kõigile neile õnnetutele kohalikele kuulsustele, kelle pildid igal pool internetis avalikult ripuvad - nemad peaksid eelkõige identiteedivarguste käes vaevlema, aga eriti ei kuule sellest. Libakonto tehakse su andmetega siis, kui sa oled teismeline koolikiusatav või halvemal juhul õpetaja, aga muule seltskonnale see meelelahutus vaevalt huvi pakub. No tehakse minu näoga mingeid asju - need, kes mind tunnevad, saavad ju aru, et see pole mina.

Aga mul on FB-s telefoninumber näha? Ja kodune aadress? Eesti on liiga pisike turg, et telefonipettused leviksid, mina näiteks ei võta vastu kõnesid, mis tulevad välisriigi numbritelt, kui keegi kohalikult numbrilt tülitab, on samuti mitmeid variante, aga sel juhul tüütamiseks peab ikka mingi isiklik vimm olema, mitte lihtsalt "leidsin netist mingi numbri". Kodune aadress oleks ehk murettekitav siis, kui ma elaks üksi keset metsi ja omaks nutitelefoni, mille positsioneerimine tuleks avalikuks. Muul juhul - halloo! alles hiljuti olid lehes fotod kohalike kuulsuste kodudest - pole kuulnud, et rahvahulgad neid aadresse nüüd ummistaks. 

Olles rahvusvahelises plaanis eikeegi ja mitte pannes avalikku kohta üles oma pangakonto paroole ja uksekoodi vms - muu on niikuinii kergelt leitav ja põhimõtteliselt avalik, ei peaks küll mingit paanikat tekitama.  Kui sul on Facebookis niikuinii 500+ "sõpra" ja sa oled seal avaldanud oma näo ja nime, on see täpselt sama ohtlik, kui selle sama info jagamine mõne anonüümse äpiga.

29 kommentaari:

  1. mhmh, mhmh.
    Mhmh.
    Paranoikute hullumispöhjus 47329.
    Inimesed! Lollakad!

    VastaKustuta
  2. Eestis see jah vist eriline probleem ei ole, välja arvatud tõesti juhul, kui kedagi juba kiusatakse.

    USAs on paranoia ses mõttes põhjendatum, et seal võib inimene reaalselt töö kaotada sellepärast, et keegi on tema näoga alastipildi disaininud. Lugesin kunagi mingit revenge porni kohta kirjutet artiklit, kus üks õpetaja kaotas töö lihtsalt põhjusel, et temast lekitatialastipilte - mitte isegi kohas, kus tema õpilased näeks, vaid lihtsalt. Võiks ju mõelda, et ongi nõme töö, kui nad sellise asja pärast lahti lasevad, aga kui keegi on nt õpetaja ja teeb oma tööd õpilaste pärast, siis ta ilmselt ikkagi eriti ei rõõmusta, kui sellise asja pärast kinga saab.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ega jah, ses osas pole tõesti rumalusel piire, et usutakse kõike, mida nähakse. Kunagi näidati mulle ka mingeid (üsna kehvalt photoshopitud) pilte Mulderist ja Scullyst pikantsetes poosides, et "ohhoo, ei teadnudki, et nemad omavahel niimoodi!".

      Kustuta
    2. Tolle USA õpetaja puhul olid need isegi päris alastipildid, tige ekspeika lekitas ja pmst saigi ta kinga põhjusel, et hissand, temast on alastipilte tehtud. Ei olnud isegi mingi porno või nii; ja samuti oli selge, et ta ei levitanud neid ise. nii et kinga ei saanud ta sellepärast, et teda oleks peetud pornonäitlejaks, või sellepärast, et oleks arvatud, et ta ise lehvitab oma paljaste piltidega, vaid lihtsalt sellepärast, et temast neid pilte üldse oli ja sellest saadi teada.

      Kustuta
    3. meie saunakultuuris kasvanud inimese jaoks on see loogika muidugi müstika.

      Kustuta
    4. No sel juhul mina ei kvalifitseeruks üldse pooltele töökohtadele. Pornoga pole tegelnud, aga kunstikoolis tudengitele aktimodell olnud küll ja veel.

      Põhimõtteliselt sama küsimus on, mida ma julgen oma blogisse kirjutada ja mida mitte. Milliseid pilte panna, milliste viidetega seostada. Millal muutub info, mida ma endast interneti kaudu maailmale annan, mulle kahjulikuks. Sõltub muidugi ka sellest, kas ma "olen keegi" või olen suvaline tont.

      Kustuta
    5. Aga Eestis ju oli sama lugu Bussi-Birjoga, kes ka mingis koolis töötas, huvijuhina ning lasi endast kalendri jaoks topless-fotod teha - sai samuti kinga. https://www.ohtuleht.ee/190291/bussi-birjo-moraalijunger-uritab-mind-toolt-valja-suua

      Kustuta
    6. mitte et ma arvaks, et kellelegi tuleks alastipiltidega kalendri pärast kinga anda, aga see USA keiss oli veel ogaram. Too õpetaja ei olnud mingis kalendris ega üldse avalikus kohas poseerinud, algusest peale oli selge, et need pildid on tehtud eraviisiliselt ja et nende levitaja ei ole tema ise. Pmst piisas vallandamiseks justkui faktist, et temast oli üleüldse kunagi elu jooksul paljaid pilte tehtud. või vähemalt sellest, et need kuidagi avalikkusele leitavaks muutusid, vahet pole, et ta oli tglt privaatsuse rikkumise ohver.

      Kustuta
  3. Jaa! Ma olen alati mõelnud selle peale, et inimesed on kuidagi bipolaarsed: kõigepealt laevad üles endast hunnikute viisi pilte, infot jne jne ning siis hakkavad halama, et ihsand, äkki keegi näeb seda ja kasutab kurjalt. Mein Gott! Ja nüüd võiks ju soiguda, et lapsed ju ei adu, mida nad netti üles panevad ja selleks võiksid need piirangud olla – ma arvan, et selleks on siiski lapsevanemad.

    VastaKustuta
  4. Need hullumeelsed võivad üsna tüütud olla. Eestis oli mingi piff, kes kujutas ette, et ta käib kas Tanel Padari või Koit Toomega (blogis sellest, kuidas ta ühega käib ja teine nendega pidevalt pidutseb), nii et asi oli üsna ahistamise mõõtu juba. Kujutan ette, et need, kelle "elust" pidevalt postitusi treiti, olid temast üsna tüdinud. Aga tavainimese jaoks tekivad sellised "su nägu keevitatakse pornonäitleja oma asemele" probleemid pigem armukadedate ekside läbi, mitte suvaliste trollide kaudu, nii et pigem tasuks umbusaldada oma lähedasi. Mõelge siiski sellele, et kui te peaksite vägivaldset surma surema, siis kõige tõenäolisemalt on tapjaks just teie partner ...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. vt ka Bridget Jonesi keerukas suhe saksa (elsassi-alsassi) lambakoertesse..

      Kustuta
  5. Mis kanaleid pidi info liigub ja kuhu välja jõuab, on mõnikord hoomamatu (kuigi tagantjärele loogiline). Mind algul ärritas, et kui ma ebay-s midagi vaatasin või otsisin (isegi ei märkinud ennast toodet jägima), aga olin ikkagi lihtsalt sisse logitud, tuli mulle varsti meilile küsimus, et kas ma olen jätkuvalt huvitatud otsitud toodetest? Igast liigutusest jääb jälg maha. Mõned (ebay) kasutavad seda reklaamiks ära, teised (enamus meie kohalikke e-poode) veel mitte.

    Ma ikka mõtlen, et mida on minu elus nii erilist, et ma seda hirmsasti kaitsma või varjama peaksin? Kes mind hakkaks ahistama interneti kaudu teiselt poolt maailma? Ses mõttes on Rentsil õigus - vaata kõigepealt enda ümber. Vaata lähemale.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ma ajan neil otsingujälgijatel vist pidevalt juhet kokku, kuna töö spetsiifika on selline, et ma võin netist otsida infot... no seinast seina. tööriistadest meeste aluspesuni, värvidest-lahustitest kohtuasjadeni, kosmeetikast ohutustehnikani ja kahveltõstukitest inimõigusteni.

      Mis tähendab, et iga natukese aja tagant on maru lõbus vaadata, mida mind jälgivad robotid SEEKORD minu huvide kohta järeldanud on.

      Ühtlasi peab Google mind iga paari kuu tagant robotiks ja palub mul tõendada, et ma inimene olen - siis, kui ma teen guugliotsinguid (tema arust) liiga kiiresti. Kui ta on mind robotsuses juba kahtlustama hakanud, tuleb mõnikord ühe õhtu jooksul mitu korda kinnitada, et jah, inimene olen.

      millest kõigest ma võiks järeldada, et sittagi nad minu kohta ei tea, isegi seda mitte, kas ma olen robot või inimene.

      Kustuta
  6. Jah, minu kommentaari mõte oli, et kui sa juba teed selle vea ja abiellud, siis vähemalt maga eraldi tubades ja ära abikaasale selga keera. See, et sul on paranoia diagnoositud, ei tähenda automaatselt, et keegi sind tappa ei üritaks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mjah. Paranoilisuse tase on ikka inimeseti väga erinev. No näiteks - kas sa lukustad oma koduust või mitte (sõltub muidugi ka sellest, kas elad maal, väikelinnas või suures linnas ja kas eramajas või kortermajas)? Kas ööseks magama minnes keerad ka ukse lukku? Aga kodunt väljudes? Minu kogemuse järgi on parem mitte uksi lukustada (väiksemas asulas või hajaasustuses siis), see mõjub närvikavale rahustavalt. Kui ma olen sunnitud uksi lukustama, on see justkui kinnitus, et midagi võib tõepoolest juhtuda. Kõige turvalisemalt olen tundnud ennast Supikas elades, kus meie korteri (ja maja) uks lihtsalt ei käinudki üldse lukku. Samas järgmistes üürikates olin sunnitud uksi lukustama, sest maja teistes korterites liikus lihtsalt väga võõras ja kaootiline seltskond. Õnneks olen nüüd rahulikumas piirkonnas ja põhjendus "aga äkki keegi võõras tuleb öösel uksest sisse ja mis siis kõik juhtub" ajab mind lihtsalt vihale. Viimase 15 aasta jooksul on "äkki" tulnud õue peale 4 võõrast kutsumata inimest, needki keset heledat päeva ja tuppa ei tükkinud keegi. No ja kui peakski tulema - ma ju kuulen. Ma ärkan selle peale üles, kui kass mind vaikselt vaatab. Ukse kriuks on sellest oluliselt valjem heli. Ja - kellel on siia asja? Mitte kellelgi. Siit ei ole isegi midagi tõeliselt väärtuslikku varastada.

      Omaette põnev teema on, kuidas inimesed oma psüühikat ja hetkemeeleolu reguleerivad. Kas püüavad ärritavas situatsioonis maha rahuneda või ajavad ennast hoopis veel rohkem närvi. Paar nädalat tagasi jälgisin klubikaaslast, kuidas ta võistluse finaalis püstolit lasi. Kuidas ette valmistus. Seda oli hale vaadata, sest mees on eriti osav ennast viimase piirini närvi ajama ja loomulikult paistab see tulemuses välja. On kohe omaette inimtüüp, kes igal pool tonti näevad (tema jaoks on tont vist alandus, kui ta laseb alla ise endale kehtestatud ülikõrge normi). Samas meie treener on nailonist närvidega - ma tunnen teda 13 aastat ja selle aja sees olen üks kord näinud aimatavaid märke, et ta on pisut endast väljas.

      Nii et - kodanikud, säilitage paanika! Kõik on võimalik! Teie nägu kleebitakse Zimbabwe pikkade tissidega neegrinaise külge ja te kaotate töö, abikaasa, elukoha, isamaa ja au!

      Kustuta
  7. Mulle meeldib see hoiatus sel väga lihtsal põhjusel, et need "vaata [kui ilus] kuidas sa holliwoodi staarina välja näeksid" nametesti mängu postitused olid okseleajavalt tüütud. Ja mul on hea meel, et see hoiatus just selle mänguga seoses välja käidi ja natuke kahtlustan ma, et kellelgi saigi lihtsalt mõõt täis selle peale, kuidas kõik endast äkki ühesuguseid plastikunägusid vorpida lasksid.
    Ega, ise teen ju ka vahel mõnda naljakamat nametesti asja, enamasti seinale ei postitagi, lihtsalt vaatan omaette, et ahhahahhaa. Aga lihtsalt see, et kõik tahavad ennast nii meeleheitlikult ilusaks saada...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tegelikult käitus nt Disney pahalase meem palju agressiivsemalt ja postitas ennast üle küsimata otsekohe ise seinale. Holliwoodi näitleja mäng paljastas seevastu inimloomuse selle tahu, mida parema meelega eiraksin. Krt, minu FB-võhikust kolleeg tegi ka seda! Hirmus.

      Kustuta
    2. Ja veel, ma mõtlen, et kui jälle mõni eriliselt ilge meem peaks levima hakkama, siis võiks ise ka täpselt sama meemi külge mõne pisikese paanikanupu keevitada ja omakorda seda levitada, saaks FB seina korraks jälle puhtamaks. /bakteriofaag

      Kustuta
    3. Jaa! Ma ise postitasin ka selle mängu justnimelt vastuseks kõigile neile "issand, ma tahaks kogu aeg selline välja näha!" piltidevoolule tekstiga, et mu meelest on see tulemus jube, justnimelt selline plastilise kirurgia stiilis "kõigile üks sama lambanägu ette" stiil ning eelkõige seondub säärane plastiknägu mulle rumaluse, mitte iluga.

      Kustuta
    4. Ma kardan, et inimesed enamasti ei saa aru ja mõtlevad, et postitaja on siiras.

      Kustuta
    5. Sest issand jumal, keegi loeb teksti väää???

      Kustuta
    6. Ega mul tekkis ka see kahtlus, kuigi kommenteerijatest paar tükki ikka olid aru saanud ja nõustusid.

      Kustuta
  8. Aga veel on olemas võimalus, et, Apple fänniklubiga eesotsas ja kõigi sabassörkijatega kannul, on praegu paanikas hoopis need inimesed, kellele meeldib telefoni avamiseks kasutada telefoni näotuvastusfunktsiooni, mis on praegu juba mõnel kallimal telefonil olemas. Probleem on ju selles, et telefonis on paljudel inimestel nii mõnigi finantstoiminguid lubav rakendus, mis omakorda kas lubab kasutada tehingu kinnitamiseks näotuvastust või ei piira pärast esimest sisselogimist tehingute tegemist üldse kuidagi.
    Seega on oma otsevaates näopildi levitamine finantsrisk ja mammona kaotuse ohutegur. Päriselt. Paanika asjatus seisneb selles, et seesinane näopilt levib niiehknii, näiteks kui töökoht paneb inimeste näopildid kohustuslikus korras asutuse veebilehele üles.
    Samasugune paanika puhkes omal ajal ka sõrmejäljetuvastuse ümber.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sellest saaks omakorda ulmejutu kirjutada.
      "Vaatasin imestusega, kuidas Henry ekraani ees veidraid liigutusi tegi. Mis mõttes..."Heints, sa kasutad PIN koodi või?"
      "Mhmh"
      "Püha Graal, miks nii eelajalooline meetod?"
      Heints raputas segamisest pahurana oma karvaseid kõrvu. Paras - biomeetrilise allkirjastamise puhul oleks tal tehing juba tehtud.
      "Erinevalt sinus, Carl, mul on vara, mille kaotamisega ma ei taha riskida - ja liiga palju sellest huvitatud inimesi".
      Jäin vait. Palgalise tola amet annab küll õiguse palkajale halvasti öelda, aga igal asjal on piirid. Pole raske ära tunda, et see piir jooksis just siin. Kui boss juba rahast rääkima hakkab..."

      Kustuta
    2. Mulle tundub see näotuvastus selles kontekstis ka kuidagi jabur, sest no sõrmejälge ja silmaiirist on küll võimalik hankida, aga selleks peab tõsist vaeva nägema, näopildid seevastu on tõesti enamikul kusagilt kättesaadavad.

      Kustuta
    3. Kuna tänapäeval tehakse nii kvaliteetseid fotosid, siis pidada sõrmejäljemustri saama ka fotodelt hankida - kõik ei hoia ju kogu aeg igal pool näppe siivsalt süles, mõni unustab ennast natuke viiplema ka.

      Kustuta
    4. Fb pidi fotode mahtu tublisti kärpima. Selleks, et saada fb fotolt tõeliselt hea ja korralik sõrmejälg, ei piisa juhuslikust viiplemisest, vaid pool pilti peab (teravustatud) näpuotsa täis olema. Noh nii umbes.

      Ma proovisin ka seda näoäppi. Aga programm ei saanud aru, et see on tõesti inimnäoga portree, ei suutnud õiget filtrit leida ja pakkus sama pilti tagasi. Mida oligi oodata muidugi :D

      Kustuta
    5. Pigem ma usun, et korraliku sõrmejälje võib saada mõnelt 100 aasta vanuselt klaasnegatiivilt - vot need olid alles infomahukad talletajad! Sellest ajast alates ei ole (laiatarbe) fotokunst mu meelest üldiselt ainult kehvemaks (ja pikslivaesemaks) läinud. Olete näinud 15 aastat tagasi olnud Johannes Pääsukese fotode näitust ERMis? Klaasnegatiividelt saadud info oli trükitud umbes 2x1,5m palakatele ja need olid ikka veel TERAVAD!

      Kustuta
    6. eks massifotograafiaga ole sama nagu muusikaformaatidega - suurem osa tarbijaid ei taha väga häid salvestisi väga palju üksikasju talletavas formaadis, vaid "käib-kah" formaati, mille alalhoidmine ei võta liiga palju ruumi.

      Kustuta