Läbi raske pingutuse jõudsin lõpuks selleni, et suutsin paremuse järgi reastada 20 parimat sellel aastal ilmunud muusikaalbumit. Teeme sel aastal traditsiooniliselt tagantpoolt ette, mitte vastupidi, nagu ma tavaliselt teinud olen. Selle järjestusega on muidugi nii, et päris rahule jääda ei saa, mõnel plaadil on mõni nii hea lugu, et muudab terve plaadi paremaks kui teise plaaditäis keskmisest paremaid lugusid jne. Mõni väga hea asi ei mahtunud üldse sisse, mainin siinkohal ära, et jätsin raske südamega välja Grayscale'i "Umbra", Teenage Wrist'i "Earth is a black hole"'i, Poppy "Flux"i, Against The Current "Fever"'i, Emigrate'i "Persistance of Memory", Spiritworldi "Pagan Rhythms"'i ja Black Label Society "Doom Crew Inc." - need kõik on head plaadid, aga aasta oli lihtsalt nii rikkalik, et 20 läks lõhki. Aga alustagem siis nende kõige parematega:
20. Powerwolf - "Call of the Wild"
Power metal pole nagu kunagi väga mu teetassike olnud, aga kuna ma paari Powerwolfi lugu olen varasemast kuulanud, siis võtsin uue albumi samuti ette. Ja siin oli, mida kuulata!
Bänd on sümpaatne, ei paista end ülemäära tõsiselt võtvat ja teeb kaasahaaravat muusikat. Kui on vaja tööd murda või midagi muud, mis reibast rütmi nõuab, siis sobib väga hästi. Minu lemmik on plaadilt "Sermon of Swords", aga "Beast of Gévaudan"ile on kena video ka tehtud:
19. Heavy Sentence - "Bang to Rights"Selle bändi avastasin ma alles aasta lõpus Loudwire aasta parimate lugude listist ja kuulasin kohe terve albumi ära. Tüüpide esimene album, vist on nad päritolult britid, aga muud infot ma eriti ei leidnud. Selline bänd, mille puhul muusika räägib enda eest ja siinkohal kõlab see nagu varajane Motörhead või Iron Maiden enne Bruce'i tulekut. Päriselt teeb keegi aastal 2021 veel sellist muusikat! EDIT: Hakkas ikka huvitama ja guugeldasin paremini ning sain targemaks. Mõelda vaid, sarnaste bändide reas on tõesti ka seal esimene just Motörhead, ka pime kana leiab vahel tera ehk siis isegi minusugune muusikalise kuulmiseta inimene...
18. Rob Zombie - "The Lunar Injection Kool Aid Eclipse Conspiracy"
Nüüd mulle jälle tundub, et Rob on teenimatult tabeli tagaotsas, on ju plaadil siiski viis väga kõva lugu. Aga plaat on ise jälle 17 rida pikk, seega ei ole ju päris nii hästi välja kukkunud ka? Rob on pealegi klassika, kellele võid alati loota - midagi talt ikka head tuleb! Mulle meeldivad enim "Shadow of The Cemetery Man" ja "Boom-boom-boom".
Kas teile ka tundub, et Rob meenutab kangesti Aapo Ilvest? Robi iginooruslikkuse taga on ehk tema taimetoitlus, sest erinevalt eakaaslastest ei ole tema veel ballaadidele üle läinud. (Offtopic seoses Aapodega, ükspäev eputasin mehele, et Aapo Ilves oli FB-s mu kommentaari laikinud, no see Räpina loomehiid. Mees imestas, et Räpina? Kas ta Ameerikast ei olnudki või? Ameerikast on Aapo Pukk, noh)
Tabeli lõpuosa tuleb kangesti karm. Unleashed'i avastasin ka alles sel aastal, tegelikult juba 31 aastat tegutsenud ja 14 stuudioalbumit välja andnud legendaarne Rootsi death-metal bänd. Mulle meeldib nende viimane plaat nii väga, et varasemat kraami polegi eriti kuulanud. Mõned fännid on just kaevanud, et laulja hääl pole uuel plaadil enam nii karm kui varem, aga mulle just sobib. Mõnus ja meloodiline jõuline muusika, kus isegi sõnadest saab aru.
Video panen siia juhul, kui mõnest plaadi loost see olemas on. See on selline minimalistlik, aga näeb ära vähemalt, kellega tegu :)
16. Turnstile - "Glow On"
Nüüd ka midagi leebemat (ehk siis punkrokki), kuigi Turnstilegi avastasin ma ilmselt Loudwire kaudu või siis oli see Smells Like New Grunge list. Loudwire asetab selle plaadi oma aasta 45 parima rock ja metalalbumi pingereas suisa kolmandale kohale. Kõige kõrgemale üldse kõigist neist albumitest, mis mullegi sel aastal korda läksid, seega, kui juba kriitikud ka kiidavad, peab siin midagi olema.
Video visuaal on täiesti mõttetu, aga äkki mõnel Spotify ei tööta või midagi. (Kuidas te nii elate, Youtube on ju nii reklaami täis, ma pean pidevalt OOTAMA enne, kui mõni laul käima läheb, jube!)
15. Garbage - "No Gods, No Masters"
Garbage vist ei vaja tutvustamist? Kohe kahju, et nende viimased väljalasked pole eriti tähelepanu pälvinud, sest need ei ole kehvemad, kui varasem looming. Shirley Manson on endiselt lahe, aus, kuri, poliitiline, feministlik.
14. Delilah Bon - "Delilah Bon"
Veel kurje karvaseid feministe! Delilah Bon on siis punkbänd Hands Off Greteli laula Lauren Tate'i kuri räppiv alter ego, kelle paari esimest lugu ma juba eelmisel aastal siin jagasin ka. Uskumatult andekas tšikk, kes suudab mitut žanri hallata, teeb kõik alates muusikast ja lõpetades merchidisainiga ise ning räägib asjadest, mis päriselt olulised on. Lisaks omanimelisele albumile lasi ta Halloweeniks veel ka EP välja. Täitsa isetehtud tüdruk!
Delilah'l on küll peaaegu iga loo juurde ka video tehtud ja ta on täiega vaeva näinud nendega! Lisaks soovitan vaadata ta kavereid igasugu lugudest, mis Youtubes üleval on, mulle meeldivad!
13. Baby Queen - "The Yearbook"
Naistelainel edasi. Baby Queeni tutvustas Courtney, nii nagu Lauren Tate'i (Hands Off Gretel/Delilah Bon) avastasin tema fännigrupist - mingi kasu ikka on kellegi fännamisest ka. Baby Queen meenutab natuke algusaegade Lily Allenit, kes kaasahaaravate muusikataustade peale laulis teemadel, mida poplaulud üldiselt ei kajastanud. Baby Queenil on samuti ülihead laulusõnad! No vähemalt kogu selle muu ikalduse taustal, mida popis kuuleb. Eks ta mingil määral kajastab seda millenialide kohustuslikku narko/ärevus/enesepromo teemat ka, aga ta teeb seda intelligentselt. Väga meeldib mulle ka tema viimase plaadi kujundus, kus Baby Queen siis kehastab erinevaid stereotüüpseid tegelasi koolielust. Selline popmuusika, mida on vähe ja mida meil siin Eestis vist üldse ei tehta.
12. Iron Maiden - "Senjutsu"
Kerge kannapööre. Bänd, millest sa tead, et ta sind alt ei vea. Üks väheseid, kes suudab üle kümne minuti pikkused lood välja kanda (mitte mu mehe arvates küll, ta alati autos vingub, et liiga palju soolosid), selle plaadi pikkadest on mu lemmik "Death of the Celts". Iron Maiden oma tuntud headuses, muud ei olegi öelda.
11. Maggie Lindemann - "Paranoia"
Lõpetame taas naistega. Maggie on mu selle aasta lemmik Lindemann :) Maggie esimene lugu oli "Not Just a Pretty Girl", sest Maggie on lihtsalt vapustavalt kaunis tütarlaps. Alustas ta niisiis tavapopist, aga juba siis oli näha, et see kast jääb talle kitsaks. Praegu leiab Maggie lood Spotify listist "Sludge" ja õrnast kaunitarist on asi kaugel. Kuigi Maggiel on ilus hääl ka, on tal siiski nuga padja all.
Ahh, kui hea edetabel, ole väga tänatud!
VastaKustuta