Sel aastal otsustasin, et lugude tabeleid eraldi ei tee, teen ainult plaatide oma, aga valin 30+1 plaati sinna, mitte 20 nagu tavaliselt. Häid plaate oli palju, kuulamist ka, alates aastast 2006, mil ma Last.fm-is statistikat oman, on aasta 2023 oma pea 24 000 kuulatud looga esimene. Üritan mingit paremusjärjekorda ka tekitada, aga kuna muusikažanre on nii seinast seina, siis ei saa hästi öelda, et miski on teisest igal juhul üle, oleneb meeleolust. Päris esiotsas on ehk selgemad lemmikud, aga see esiots alles ülejärgmises postituses siis. EDIT: Mingi jama Spotify linkidega, ei tööta vahepeal, seega kui algul arvasin, et videoid ei pane kõigile, läheb väga kirjuks, siis olen siiski sunnitud panema. Aga hakkame aga pihta. Kohta 30 jäid jagama kaks naabrit, väga eriilmelist siiski, samas mõlemad vanad tegijad - alustame kodumaalt:
30.1. A-Rühm - REEDE
A-Rühm sai mu lemmikbändiks peale Musta Q laialiminekut. Vahepeal on nad suht varjusurmas olnud ja sellest uuest plaadist ma ka väga miskit ei oodanud, eriti peale selle hirmsa Pearu Paulusega tehtud singli avaldamist. Aga siiski, A-Rühm on tagasi ja õnneks enamikes lugudes täpselt sellisena, nagu ma neid viimati mäletasin - poliitiliselt ebakorrektse peobändina, mitte mingi nostalgitsevate vanurite pundina (Blink-182 tagasitulek näiteks). "Meeslaps" (koos Redeliga) ja "Veerand sajandit" on mu lemmikud sellelt plaadilt. Tekstid on kohati ikka ülihead. Videod on tehtud just neile lugudele, mis mulle ei meeldi, seega tuleb staatilist pilti vahtida:
30.2. Viikate - Askel
Teine 30. koha omanik on bänd Soomest, Kosmikute üks sõprusbändidest, mida ma sel aastal esmakordselt kuulasin ja ka kohe laivis nägin. Väga äge ansambel nii plaadil kui laivis. Samuti ka vana bänd, tasub kuulata vanemaid plaategi. Korralik morbiidne suomirokki, mis ei jää muuseas viimaseks soome bändiks selleaastases tabelis.
29. Beartooth - The Surface
Üks uutest ja tugevatest USA päritolu rockbändidest, mis on päris palju tähelepanu saanud ka muusikapressis. Üldisest suunast erineb mu meelest selle poolest, et laulud on pigem positiivsed ja võimestavad kui hädaldavad ja tüütud. Vihased, seda küll. Spotify paneb sellise muusika kangirebimismuusika alla playlisti "Adrenaline Workout".
28. Bedwetters - "It Is What It Is"
Taas kohalikku kraami. Osa selle plaadi lugusid on juba eelmisel aastal kuuldud, aga on ka uusi. Allahindlust pole lugude puhul tehtud, ka kõik olemasolevad videod on väga tasemel, ei hakka siia kopeerima, aga loodetavasti olete näinud neid. Uutest kuulmata lugudest meeldib mulle enim "Lover Like You". Väga tugev album.
27. Cannons "Heartbeat Highway"
Kui Lana on hakanud minu jaoks liigset kunsti tegema (kuigi tema albumiväline lugu "Say Yes To Heaven" on jumalik ja kuulamiste arvu järgi näib enamik fänne nii arvavat, võrreldes tema muude uute lugudega), siis Cannons jätkab ilusa muusika rajal selles suunas, mis mulle rohkem meeldib. Õrnad unelevad meloodiad, samas piisavalt rütmi - mulle tundub, et seda stiili üritatakse hästi palju teha, aga õnnestub see veenvalt vaid vähestel. Cannonsil õnnestub.
26. Till Lindemann - "Zunge"
Minu jaoks album, mis vajas süvenemist. Videote vaatamist ja sõnade tõlkimist. Mu kolm aastat õpitud saksa keel piirdub muuseas luuletusega "Es regnet, es regnet, der Kuckuck wird nass" (Sajab, sajab, kägu saab märjaks) ja kui ma arvasin, et seda ei lähe ju iial vaja, siis näed, eksisin. Siin albumil on kenasti lugu pealkirjaga "Nass".
Väga hea ülevaate plaadist annab see 18-minutiline lühifilm muuseas. Tilli miimika väärib Oscarit, ausalt. Karu on päris:
25. Gunship - Unicorn
Ma ei tea, kus ma selle muusika otsa komistasin, aga seda nimetatakse retrowave'ks ja ma ei teadnud, et see mulle nii väga meeldib! Põhimõtteliselt siis synthpop, mis toob meelde 80ndad, aga mitte labasel moel, vaid selle kosmilisel, helgesse (ja roboteid täis) tulevikku uskuval moel. Võimalik, et see on vanuse süü, aga no ikka etem kui 2QuickStarti kuulates nostalgitseda. Kuigi siin on samuti saksofonid!
24. In This Moment - Godmode
Maria Brink on vist mu lemmik metal-frontwoman ikkagi. 2014. aasta Black Widow jääb minu jaoks nende parimaks plaadiks, aga ka siin on häid lugusid, kuigi armastusest jahumist veidi liiga palju. Päris huvitav on Björki "Army of Me" kaver.
23. Ho99o9 - Ho99o9 presents Territory: Turf Talk, Vol.II
See on vist kogu tabeli kõige kurjem plaat. Ilmselt ka muusikaliselt kõige hektilisem ja põnevam. Kui taluda igasugu imelikke saunde ja hääli. Mulle need maa-alused manajate hääled täitsa meeldivad. Panen ühe näite ka siia, kui see sulle kõrva hakkab, siis meeldib ehk ülejäänugi:
22. Therapy? - Hard Cold Fire
Therapy? on vana ja väsimatu, aga ikka iga plaadiga midagi head tuleb. 90ndate plaatide tasemeni küll ei küündi, aga siiski hea kuulata. Antud plaat on bändi karjääri viieteistkümnes. Lemmikud plaadilt: "They Shoot the Terrible Master", "Poundland of Hope and Glory" ja "Ugly".
21. Rancid - Tomorrow Never Comes
21. kohalt leiab korralikku vana kooli punki. Ei heietata taga vanu aega, vaid pannakse edasi sealt, kus pooleli jäädi. Pool tundi, 16 lugu, kiire tempo, saad täpselt seda, mida oodata oskasid. Seda on ka väga vaja vahel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar